Redaktsioon: 4. august 2016, kell 18:14 redigeeri 2001:7d0:87f0:9a80:85f3:8b14:3fff:59ec (arutelu) Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 8. märts 2018, kell 13:45 redigeeri eemalda 193.40.136.34 (arutelu) Ok Märgised: Visuaalmuudatus Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Parnumaa_Pulli_kyla.png\|pisi\|Pulli küla asukoht Pärnumaal]] [[Pilt:Pulli kiviaja asulakoht.jpg\|pisi\|Pulli asula (2010)]] a lähedal. '''Pulli asula''' oli [[Kunda kultuur]]i asula, seni teadaolevatel andmetel Eesti vanim inimasula. Asulakoht asub [[Pärnu jõgi\|Pärnu jõe]] paremal kaldal, [[Sindi]] linnast 2 km ülesvoolu [[Pulli]] küla lähedal. [[8900 eKr\|eKr]]. Eesti alale saabusid vanimad asukad taganeva jääserva kannul tõenäoliselt niipea, kui tekkisid tingimused elamiseks (taimestik, loomastik), see juhtus 10 000–11 000 aastat tagasi. Algul asuti Eestisse ilmselt vaid hooajati, kuid äärmiselt õhukese kultuurikihiga ajutisi laagriplatse seni leitud ei ole. Seetõttu on vanimaks inimasustuse jäljeks siiani jäänud Pulli asula, kus rändavad kütid ja korilased peatusid mitmete aastate vältel. Asula kasutusaeg on [[Radiosüsinikumeetod\|radiosüsinikdateeringu]] alusel umbes [[8900 eKr]]. ~~Erinevalt teistest, hilisematest [[Kunda kultuur]]i leiukohtadest esineb Pulli asulas~~as mustjas [[tulekivi]], mille kõige lähemad leiukohad asuvad [[Baltimaad]]e kagu- ja lõunaosas. Seetõttu on arvatud, et Pulli asulas elanud inimesed pärinesid sealt. Samasugust tulekivi esineb ka Põhja-[[Valgevene]]s, kust voolab läbi [[Daugava]] ([[valgevene keel]]es ''Заходняя Дзвіна'', ''Zachodniaja Dzvina'') jõgi. Võis olla nii, et [[jääaeg]]se jääkilbi taandumisel põhja poole saabusid inimesed piki Daugava jõge ja sealt piki [[Liivi laht\|Liivi lahe]] rannikut [[Pärnu jõgi\|Pärnu jõe]] suudmeni; tol ajal oligi merekallas ja jõesuu umbes Sindi juures, tuhat-paartuhat aastat hiljem aga juba Reiu kandis – seal ongi teine, [[Reiu asulakoht\|Reiu]] asulakoht, mis on ca 1500 aastat noorem kui Pulli. Tütre väike pede mis teed seal Esimene juhuleid – suur mustast tulekivist laastude löömisest ülejäänud [[nukleus]] leiti Pullist juba [[1930]]. aasta paiku. Asulajäänused avastati [[1967]]. aastal jõekalda paljandis liiva kaevandamisel, ligi 3 m paksuse liiva- ja savikihi alt. Asulat on kaevatud aastatel [[1968]]–[[1973]] ja [[1975]]–[[1976]] [[Lembit Jaanits]]a juhatusel.

Pulli asula: erinevus redaktsioonide vahel