Röntgenikiirgus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
47. rida:
Röntgenikiirgusel on suur tähtsus meditsiinis, kus erinevate kudede erineva neelamisteguri tõttu on võimalike näha siseelundeid. Veel kasutatakse röntgenikiirgust ravis vähi vastu, proovides tugeva kiirgusega lõhkuda vähirakkude struktuuri.<ref name="BRq2O" />
 
Röntgenikiirguse detekteerimisel on ka suur tähtsus [[radioaktiivsus|radioaktiivsete ainete]] uurimisel ja [[astronoomia]]s. [[Difraktsioonivõre]] tööpõhimõtte abil saab röntgenikiirgusega uurida kristallide siseehitust ([[röntgenstruktuuranalüüs]]). Samuti kasutas röntgenkiirgust edukalt eelmise sajandi alguses [[Henry Moseley|H.Moseley]] uurides erinevate [[keemiline element|keemiliste elementide]] [[aatom]]ite ehitust. Ta leidis keemiliste elementide aatomeid röntgenkiirtega pommitades kindla seaduspärasuse, Moseley seaduse - vastava keemilise elemendi poolt kiiratav karakteerne röntgenkiirgus on kindlas seoses elementide järjekorranumbriga [[Z]] ehk oleneb üksnes [[aatomituum]]as olevast [[prooton]]ite arvust. Ta leidis, et Z ongi prootonite arv, millest sõltuvad sisekihi elektronide kiirguse lainepikkused. Selle abil parandas ja selgitas ta [[keemiliste elementide perioodilisussüsteem]]i, kinnitas füüsika poolepealt keemia seisukohti, seletades faktiliselt katsetega tolleaegsete tippfüüsikute [[Niels Bohr|N.Bohri]], [[Ernest Rutherford|E. Rutherfordi]] ja [[Antonius van den Broek]]i ettekujutusi ja [[hüpotees]]e aatomi ehituse kohta.
 
Veel kasutatakse röntgenikiirgust järgmistes valdkondades: