Koerte füüsilisi omadusi rõhutati aretamise käigus, et nad oma tööga paremini toime tuleksid, ning sellest arenesid välja hästi eristatavad koerte "tüübid", mis klassifitseeriti nende võimete järgi. Esimene kennelklubi (''(British) Kennel Club'') loodi Suurbritannias ja nende väljavalitud tõutüübid klassifitseeriti praktilisel alusel: jälje- ''(Hound g.)'', linnu- ''(Gundog g.)'', töökoerad ''(Working g.)'' ja terjerid ''(Terrier g.)''. Klassifikatsioonist jäi suur hulk koeri välja, mistõttu on kennelklubil veel kaks kategooriat: kääbuskoerad ''(Toys)'' – kriteeriumiks suurus, mitte rakendus – ning tarbekoerad ''(Utility g.)'', valik suurepäraseid tõuge, enamik võõramaise päritoluga, kelle üksmeelse kategoriseerimisega oli valiku tegijatel ilmselgelt raskusi. Ameerika Kennelklubis (''American Kennel Club'') kehtiv klassifikatsioon peegeldab teatud ulatuses Suurbritannia jaotust. Mandri-Euroopas asutatud [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon]] (''Federation Cynologique Internationale'') jagab koerad põhjalikemasse kategooriatesse, mis annab selgema ülevaate nende praktilistest rakendusaladest:<ref name="FCI_nom">[http://www.fci.be/nomenclature.aspx FCI Breeds nomenclature]</ref><ref>[http://www.koer.ee/FCI_koeratougude_klassifikatsioon.html ADVINCI OÜ, FCI koeratõugude klassifikatsioon], koer.ee</ref>
