Koer: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
MerilyS (arutelu | kaastöö)
keeletoimetamine
MerilyS (arutelu | kaastöö)
keeletoimetamise lisa
31. rida:
== Koera põlvnemine ==
 
Viimase paarisaja aasta jooksul on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, [[Carl von Linné]] jpt) koera põlvnemist uurinud. Tugevaks tõukeks koeraKoera eelajalooliste vormide uurimisele oliandis koera jäänuste leidminetõuke 1861. aastalaasta ŠveitsisŠveitsi ja Trioolis avastatudTriooli kiviaegsete inimasulate väljakaevamiselväljakaevamine, kust leiti koera jäänuseid. Leitud koer nimetati [[sookoer]]aks ehk turbakoeraks (''Canis familiaris palustris'').<ref>Essenson 1985:5</ref>
 
Esimene teadaolev koeralaadne loom on ''[[Cynodictis]]'' (kassitaoline loom).<ref>Essenson 1985:8</ref><ref>[http://www.royal-canin.de/index.php?id=2713 Ursprünge und Evolution des Hundes./ Ursprung der Hunde]</ref> Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad, suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.<ref>Fogle, 2007, lk. 17.</ref>
134. rida:
: Karjakoer '''Krants'''. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks Šoti lambakoeri.<ref>Jaama, Kr. Talukoerte tõuaretus / Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940) lk. 169–171</ref><ref>[http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 Noppeid eesti koerte ajaloost]</ref> Aretus jäi pärast sõda soiku.
 
Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer – '''[[eesti hagijas]]'''. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 1930. aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947–1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (''beagle''), inglise rebasehagijas (''foxhound''), šveitsi hagijas (''Gewöhnlicher Schweizer Laufhund''), lutzerni hagijas (''Luzernen laufhund'') ja berni hagijas (''Dreifarbiger Berner Laufhund'')), kellest valiti tõu aretamiseks kõlbulikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. 1954. aastal tõustandard kinnitati.<ref>[http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu Eesti hagijas / Ajalugu]</ref><ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref> Tänapäevase kehtiva tõustandardi kinnitataskinnitas Eesti Kennelliit 8. novembril 2007.<ref>[http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard Eesti hagijas / Tõustandard]</ref>
 
=== Tõuaretus ===