Ava peamenüü

Muudatused

Keeletoimetasin edasi. Jäin praegu pidama "Venemaa võimsuse kasv ja sõjategevus Eesti- ja Liivimaal" peatüki juures. Esimesel võimalusel keeletoimetan edasi.
[[William III]], kes oli tollal nii Inglismaa, Iirimaa ja Šotimaa kuningas kui ka [[Hollandi provintsid]]e asehaldur, soovis säilitada [[Põhja-Euroopa]]s rahu ning ''[[status quo]]''. Et Taani oli ründaja, asus William Rootsi poolele ning saatis 25 [[liinilaev (sõjandus)|liinilaevast]] koosneva Inglise-Hollandi [[eskaader|eskaadri]] admiral [[George Rooke]]'i juhtimisel Rootsi toetuseks [[Göteborg]]i. Rootsil oli sõjalaevastik 38 liinilaeva ja 12 [[fregatt|fregatiga]], Taanil oli 33 liinilaeva ja 7 fregatti. Julge manöövriga õnnestus Rootsi laevastikul sõita läbi [[Sund]]i väiksema [[faarvaater|faarvaatri]], jäädes Sundi kaldal asuvate Taani [[kindlus]]te [[suurtükk]]ide [[laskeulatus]]est väljapoole. Rootsi laevastik ühines Inglise-Hollandi eskaadriga. Nüüd oli 33 liinilaevaga Taani laevastik vastamisi rohkem kui 60 liinilaevaga, mistõttu Taani admiral ei julgenud [[merelahing]]ut pidada. Taani sõjalaevad ei lahkunud sadamast.
 
Karl XII maabus [[23. juuli]]l 1700 koos liitlastega Taani peasaarel [[Sjælland]]il [[Humlebæk]]i lähedal [[Kopenhaagen]]ist põhja pool ning hõivas sealsed maa-alad. Augustis asutiasusid Rootsi väed liitlastega Kopenhaagenit piirama. Taani laevastik oli vastamisi endast palju võimsamaga, pealinna piirati janing armee oli kaugel [[Holstein]]is hertsog [[Friedrich IV (Holstein-Gottorp)|Friedrich IV]] vastu sõdimas.
 
Kopenhaagenit ei vallutatud. Frederik IV tunnistas oma kaotust ja soovis alustada rahuläbirääkimisi. [[18. august]]il sõlmiti Holstein-Gottorpi ja Taani vahel [[Travendali rahu]]leping, mille kohaselt taastati ''status quo'' (rootslased lahkusid Sjællandist ja taanlased Gottorpist) ning Taani lahkus Rootsi-vastasest koalitsioonist. Taani ei tohtinud 9 aasta jooksul Rootsi vaenlasi toetada. LepingutLepingu garanteerisidtäitmist pidid jälgima Inglismaa, Holland, [[Lüneburg-Celle]] ja Hannover.
 
Põhjasõja esimene sõjakäik lõppes kiiresti ja peaaegu veretult. Taani väljus (ajutiselt) sõjast,. nii et Rootsil oli üks vastane vähem,Rootsi põhivastaseks jäid Venemaa ja Poola-Saksimaa.
 
===Sõjategevus Liivimaal 1700–1701===
[[Pilt:Carte des Estats de Suede, de Dannemarq, et de Pologne; sur la Mer Baltique.jpg|pisi|300px|"Kaart Rootsi, Taani ja Poola valdustest 1700. aastal". <br>[[Nicolas de Fer]]i kaart aastast [[1700]].]]
[[Pilt:Victory at Narva.jpg|pisi|"Rootslaste võit Narva all 1700. aastal". <br>[[Gustaf Cederström]]i maal aastast [[1910]]]]
[[1700]]. aasta mais jõudis [[Soome]]st Liivimaale 3200 Rootsi sõdurit, kes lõid Saksi väed Liivimaalt minema. Kuid juba augustis naasis Saksi kuurvürst koos 18 000 mehega Liivimaale, vallutas tagasi Rootsi alasid janing asus uuesti [[Riia]]t piirama.
 
[[Vene-Türgi sõda (1686–1699)|Vene-Türgi sõjas]] (1686–1699) ühines Venemaa [[Osmanite riik|Osmanite riigi]]- vastase liiduga (sinna kuulusid [[Saksa-Rooma riik|Austria]], [[Rzeczpospolita]] ja [[Veneetsia vabariik]]). Aastatel 1687 ja 1689 korraldas Venemaa sõjaretki Osmanite riigi [[vasall]]i, [[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaaniriigi]] vastu ning aastatel 1695 ja 1696 vallutativallutas Venemaa [[Aasovi sõjakäigud|Aasovi sõjakäikude]] tulemusena lõpuks 1699. aastal Azovi kindlus (1699) ning allutati koosallutas osa [[Aasovi meri|Aasovi meremerest]] rannikualaga Venemaa tsaaririigile. [[Osmanite riik|Osmanite riigiga]] vaherahu sõlminud Venemaa kuulutas 30. (vkj 19.) augustil ([[Rootsi kalender|Rootsi kalendri]] järgi 20. augustil) Rootsile sõja ning ründas septembris Rootsile kuuluvat Soomet ja [[Ingerimaa]]d. [[23. september|23. septembril]] asusid 30 000 – 35 000 venelast [[Narva]]t piirama. Rootsi [[garnison]] suutis linna enda valduses hoida.
 
Noor Rootsi kuningas otsustas oma vägede eesotsas Liivimaale suunduda. 8000-mehelise sõjaväega jõudis ta [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[Pärnu]]sse. Sealt liikusid Rootsi väed edasi Narva suunas. Kuningat assisteeris vägede juhtimisel kindral [[Carl Gustav Rehnskiöld]]. 30. (vkj 19.) novembril ([[Rootsi kalender|Rootsi kalendri]] järgi 20. novembril) 1700 ründas 11 000-meheline Rootsi vägi Vene väge ([[Narva lahing (1700)|Narva lahing]]us osales 24 000 meest). Paar päeva enne lahingut oli oma leerist lahkunud tsaar Peeter I, jättes vägede juhatamise alluvatele. Et Vene väed oli väheste kogemuste ja halva varustusega, siis saavutasid rootslased Narva all hiilgava võidu. Oma osa mängis ka ilm: tihe lumelörts sadas venelastele otse näkku ja nende nähtavus oli praktiliselt olematu.
===Kuramaa vallutamine===
[[Pilt:Louis de Silvestre-August II.jpg|pisi|left|Saksi kuurvürst ja Poola kuningas [[August II Tugev]]. <br>[[Louis de Silvestre]]'i maal]]
[[August II Tugev]], kelle liitlasi Rootsi väed olid löönud, pakkus Karl XII-le rahu, kuid tooviimane keeldus sellest. Veebruaris [[1701]]. aastal kohtusid August II Tugev ja Peeter I uuesti [[Kuramaa]]l [[Biržai]]s, et oma liitu uuendada. Peeter I-l oli vaja aega oma armee reorganiseerimiseks ja relvastamiseks, August II vajas aga tugevat liitlast rootslaste selja taga. Lepingu kohaselt lubas Peeter Augustile 15 000–20 000-mehelise hästirelvastatud [[ekspeditsioonikorpus]]e, maksta talle kahe aasta jooksul 100 000 rubla ning eduka sõja lõpusõjalõpu korral anda Poolale Liivi- ja Eestimaa. 1701. aasta kevadel suunduskisuundus jalaväekindral [[Anikita Apraksin]] vene vägedega Riia alla, kus viibisid Saksimaa väed kindral krahv [[Adam Heinrich von Steinau]] juhtimisel.
 
Suvel 1701. aastal liikusid Rootsi väed lõunasse. [[19. juuli|19.(vkj (8.). juulil]] (Rootsi kalendri järgi 9. juulil) 1701 olid Saksi (20 000 meest) ja Rootsi sõjaväed Riia all [[Daugava]] ääres [[Spilve lahing]]us vastamisi. Saksi vägede ülemjuhataja krahv [[Adam Heinrich von Steinau]] laskis end kõrvalejuhtimismanöövrist ära petta ning killustas nõnda oma väeosad. Nii õnnestus Rootsi [[jalavägi|jalaväel]] jõgi ületada ja [[sillapea]] moodustada. Saksi armee kaotas, kuid kogus ennast ja taganes korrapäraselt.
 
Karl hõivas oma vägedega Miitavi (praegu [[Jelgava]]), Poola vasalliriigi [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa hertsogiriigi]] pealinna ning vallutasidvallutas seejärel oktoobris kogu [[Kuramaa]].
 
==Rootsi sõjakäik Poolasse==
 
Rzeczpospolita protesteeris Kuramaa kui Poola territooriumi osa hõivamise vastu, sest Rootsiga ei olnud sõjas mitte Poola, mida esindas [[Seim (Poola)|Seim]], vaid ainult Poola kuningas. August II Tugev pakkus [[Karl XII]]-le jälle läbirääkimisi. KarliKarl XII kogenud nõuandjad soovitasid tal Poola kuningaga rahu sõlmida., Entent Karl jäi kangekaelseks janing nõudis Seimilt uue kuninga valimist. Enamik Poola aadlist lükkas selle tagasi.
 
Poola-Leedu pidas end neutraalseks ning tahtis olla vahendajaksKarl KarliXII ja AugustiAugust vahelII Tugeva vahendajaks. Rootsi rünnak Poolale tegi Poola neutraalsuse võimatuks. Rootsi kantsler [[Bengt Gabrielsson Oxenstierna (1623–1702)|Bengt Gabrielsson Oxenstierna]] nägi võimalust, et Rootsi võiks olla [[Hispaania pärilussõda|Hispaania pärilussõjas]] vahekohtunikuks, selle asemel et sõda jätkata.
 
Jaanuaris [[1702]] nihutas Rootsi väe kaugemale lõunasseväed [[Leedu|LeetuLeedus]] kaugemale lõunasse. [[23. märts]]il 1702. aastal lahkus Karl XII LeedustLeedu talvekorterist ning marssis sisse Päris-[[Poola]]sse. [[14. mai]]l [[1702]]. aastal alistus [[Varssavi]] võitluseta. Enne kui Karl XII jätkas oma marssi [[Kraków]]i suunas, nõuti poolakatelt suurt [[kontributsioon]]i.
 
Teel Krakówisse põrkus Karl XII vägi Poola-Saksi väegaomaga. [[9. juuli]]l 1702 toimus [[Kielce]]st lõuna pool [[Kliszówi lahing]]. Poola ja Saksimaa jäid jälletaas Rootsile alla. 2000 saksimaalast langes või sai haavata, üle 1000 langes rootslaste kätte vangi. Rootsi poolel sai surma või haavata ainult 900 sõdurit. Rootslaste kätte langesid kõik Saksi suurtükid ja kogu voor koos AugustiAugust II Tugeva välikassaga, milles oli 150 000 [[riigitaaler|riigitaalrit]] ning isegi tema hõbenõud. August II Tugev kogus oma sõjaväe järelejäänud üksused kokku ja tõmbus tagasi Poola idaossa.
 
Pärast seda kaotust pakkus August II Tugev rootslastele jälle rahu, lubades nende nõudmistele igal võimalusel vastu tulla, niipaljukuid kuiainus iganestingimus võimalik.oli, Taet tahtisAugust ainultII Tugev jääks ise jäädaedasi Poola kuningaks. Ka [[kardinal]]-[[priimas]] esitas Poola nimel rahuettepanekuid. Ta pakkus Rootsile Poola alla kuulunud Liivimaad, Kuramaad ja suurt [[reparatsioon]]i, kui ainult Karl XII loobub kuninga tagandamise nõudest. Karl näitas veel kord üles kangekaelsust, mille tõttu teda hüüti Raudpeaks, ja jäi AugustiAugust II Tugeva tagandamise nõude juurde.
 
August tõmbus oma õukonnaga tagasi [[Sandomierz]]i. Seal moodustas Poola aadel konföderatsiooni August II toetuseks. Nad võitlesid Rootsi okupatsiooni vastu Poolas ja Rootsi poolt nõutud uue kuninga vastu. SissiaktsioonidegaNad sidusid nad Rootsi vägesid sissiaktsioonidega, kahjustades sellega nende võitlusvõimet.
 
[[1703]]. aastal vallutasid rootslased [[Toruń]]i.
 
Kuigi [[1704]]. aastal saadeti Augustile appi ka Vene korpus, valiti [[12. juuli]]l (vkj 2. juunil) 1704. aastal enamiku Poola aadli enamiku tahte vastaselt Rootsi armee kaitse all AugustiAugust II Tugeva asemele uueks kuningaks rootslaste poolt seatud kandidaat [[Stanisław I Leszczyński]], kes krooniti [[24. september|24. septembril]] [[1705]]. aastal. Rootslased olid sellega rahul ja kirjutasid 17. septembril 1706. aastal [[Altranstädt]]is alla rahulepingule Poolaga ([[Altranstädti rahu]]).
 
== Venemaa võimsuse kasv ja sõjategevus Eesti- ja Liivimaal ==
46

muudatust