Redaktsioon: 7. märts 2018, kell 15:38 redigeeri Hanno1964 (arutelu \| kaastöö) 1 muudatus Eelmine artikkel mittemidagiütlev ja vigadega Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 7. märts 2018, kell 15:40 redigeeri eemalda Neptuunium (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 31 565 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Fail:Vana-Kuuste kohtumaja.jpg\|pisi\|Eesti vanim vallamaja - 1863 ehitatud Vana-Kuuste kohtumaja]]▼ [[Kategooria:Maaehitised]]▼ [[Kategooria:Ühiskondlikud hooned]]▼ '''Vallamaja''' on [[Omavalitsus\|omavalitsuse]] administratiivorganite jaoks ehitatud või kohandatud hoone. === Kujunemislugu === ▲[[Fail:Vana-Kuuste kohtumaja.jpg\|pisi\|Eesti vanim vallamaja - 1863 ehitatud Vana-Kuuste kohtumaja]] 1802. ja 1804. aasta talurahvaseadustega loodi Eesti- ja Liivimaal (Saaremaal 1819) mõisast sõltuvad kogukonna- ehk vallakohtud, mis täitsid 1866. aastani ka teatud haldus- ja politseifunktsioone. Vallakohus käis koos mõisa eraldatud ruumides – tavaliselt kas valitseja- või teenijatemajas. Enne 1866. aasta vallareformi on teada ainult üks spetsiaalselt kohtumajaks ehitatud hoone, mis püstitati 1863 Vana-Kuuste mõisa majandusõue. 25. rida ⟶ 23. rida: === Vallamajad Eesti Vabariigis 1918-1940 === Eesti Vabariigi tekkega võeti 1918 vallakohtuilt tsiviil- ja kriminaalkohtu funktsioonid ning nad jäid tegutsema üksnes eestkoste- ja hooldusasju käsitlevate vaeslastekohtuina. 1920. aastate algul taasiseseisvus mitu talurahvaasjade komissaride poolt sundliidetud valda, mistõttu kohandati vallamajadeks varem muud funktsiooni täitnud ehitised: mõisahooned, kõrtsid, postijaamad ning elamud. ▼ [[Fail:Vana-Põltsamaa vallamaja.jpg\|pisi\|1931-1932 ehitatud Vana-Põltsamaa vallamaja, arhitekt Nikolai Thamm (jun)]] ▲Eesti Vabariigi tekkega võeti 1918 vallakohtuilt tsiviil- ja kriminaalkohtu funktsioonid ning nad jäid tegutsema üksnes eestkoste- ja hooldusasju käsitlevate vaeslastekohtuina. 1920. aastate algul taasiseseisvus mitu talurahvaasjade komissaride poolt sundliidetud valda, mistõttu kohandati vallamajadeks varem muud funktsiooni täitnud ehitised: mõisahooned, kõrtsid, postijaamad ning elamud. 1930. aastatel võeti ette vallamajade ulatuslik moderniseerimine: kasvanud ametkond vajas eluruume ning muutusid ka omavalitsuste funktsioonid. Vallamajadesse oli vaja paigutada kabinetid vallavanemale ning perekonnaseisuametnikule, leida ruumid postiagentuurile ja telefoni kõnepunktile, ehitada tulekindlad arhiiviruumid. Selleks ehitati tavaliselt välja hoonete kasutuseta olnud katusealused ja lisati mansard- või täiskorrused. Päris uusi vallamaju ehitati kahe maailmasõja vahel suhteliselt vähe – kõigest paarkümmend. Erinevalt tsaariajast, mil hoonete plaanid tegid peamiselt ehitusmeistrid, kasutati nüüd professionaalsete inseneride või arhitektide tehtud projekte. [[Fail:Puurmani (Kursi) vallamaja.jpg\|pisi\|1938. aasta vallamajade arhitektuurivõistluse võidutöö alusel 1939-1940 ehitatud Puurmani vallamaja]] 32. rida ⟶ 30. rida: === Vallamajad pärast II maailmasõda === [[Fail:Sõmeru vallamaja.jpg\|pisi\|2010 valminud Sõmeru vallamaja, arhitektid Maarja Kask, Ralf Lõoke, Karli Luik, Kristiina Arusoo, Margit Argus]]▼ Teises maailmasõjas hävis Eestis 36 vallamajaks ehitatud hoonet. Kuigi 1950. aasta haldusreformiga vallad kaotati, jätkasid enamasti vanades vallamajades tööd külanõukogud. Pärast Eesti Vabariigi taastamist 1991 on päris uusi spetsiaalselt vallamajaks mõeldud hooneid püstitatud väga vähe: mainida võib Kohila, Luunja ja Palamuse vallamaja ning märkimisväärseimana 2010 valminud Sõmeru vallamaja. ▲[[Fail:Sõmeru vallamaja.jpg\|pisi\|2010 valminud Sõmeru vallamaja, arhitektid Maarja Kask, Ralf Lõoke, Karli Luik, Kristiina Arusoo, Margit Argus]] == Kirjandus == ~~<ref>~~* {{Raamatuviide\|autor=Hanno Talving\|pealkiri=Eesti vallamajade ajaloo teatmik\|aasta=2015\|koht=Tallinn\|kirjastus=SA Eesti Vabaõhumuuseum\|lehekülg=1-444}}~~</ref>~~ ▲[[Kategooria:Maaehitised]] ▲[[Kategooria:Ühiskondlikud hooned]]

Vallamaja: erinevus redaktsioonide vahel