Bioloogiline lagunemine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
'''Bioloogiline lagunemine''' ehk '''biolagunemine''' ehk '''biodegradatsioon''' on [[Orgaaniline aine|orgaaniliste ainete]] muundumine lihtsateks [[Anorgaaniline aine|anorgaanilisteks aineteks]] ([[süsihappegaas|CO<sub>2</sub>]], [[vesinik|H<sub>2</sub>O]], [[ammoniaak|NH<sub>3</sub>]]) [[mikroorganismid]]e toimel.<ref name="EnDic"/>Erinevad [[Orgaaniline ühend|orgaanilised ühendid]] lagunevad erineva kiirusega. Elusloodusele võõrad orgaanilised ühendid, orgaanilise keemia saadused nagu plastid, polüetüleenkile jne ei lagune looduslikus aineringes nagu orgaanilised ained. Nende lagunemine toimub oluliselt pikema aja jooksul. Sellepärast saastavad, reostavad nad loodust. Ka teokarbid ja [[selgroogsed|selgroogsete]] [[luu]]d lagunevad aeglaselt. Luustike järgi saab uurida kauges minevikus toimunut. Nii näiteks uurivad [[Paleoantropoloogia|paleoantropoloogid]] säilinud [[luustik]]u põhjal [[inimese evolutsioon]]i. Bioloogilisele lagunemisele vastandub [[abiootiline lagunemine]], lagunemine ilma elusorganismide abita.
 
Biolagunemise kiirus oleneb keskkonnast, kus lagunev aine asub. Oluline on just [[vesi|vee]] ja [[hapnik]]u sisaldus selles, samuti [[temperatuur]]. [[Vaakum]]is ja madalal (või vastupidi väga kõrgel) temperatuuril, kus mikrooragnismide elutegevus peatub, bioloogiline lagunemine ka lõppeb. Bioloogiline lagunemine vajab eluks võimalikku keskkonda (biosfääri keskkonda). [[Elu]] võibki defineerida kui sobivat, piisavalt stabiilset keskkonda [[universum]]is, kus on võimalik elusorganismide bioloogiline lagunemine. Bioloogilisele lagunemisele vastandub [[abiootiline lagunemine]], lagunemine ilma elusorganismide abita.
 
Kui mingi aine võib laguneda mikroorganismide kaudu, nimetatakse seda '''biolagunevuseks''' (võimeks bioloogiliselt laguneda, inglise ''biodegradability'').