Redaktsioon: 7. märts 2018, kell 01:06 redigeeri Ahsoous (arutelu \| kaastöö) 69 670 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 7. märts 2018, kell 01:07 redigeeri eemalda Ahsoous (arutelu \| kaastöö) 69 670 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Bain_News_Service_-_Franz_Lehár.jpg\|pisi\|Ferenc Lehár]] '''Ferenc Lehár''' ('''Franz Lehár''') ([[30. aprill]] [[1870]] [[Komárno]] – [[24. oktoober]] [[1948]] [[Bad Ischl]]is [[Salzburg]]i lähedal). [[Ungari]] päritolu [[Austria]] helilooja ja dirigent. 20. sajandi esimese kolmandiku juhtivaid operetikomponiste. Andis aastakümneid [[Johann Strauß (poeg)\|Johan Strauss]]i mõju all olnud Viini kuldsele operetiajastule uue elujõu ja arengusuuna. == Õpingud ja armeemuusiku amet == Ida-Sudeedimaalt pärit isa Franz seenior mängis Viini ''Theater an der Wieni'' orkestris ja oli ligi 40 aastat [[Austria-Ungari]] sõjaväe jalaväerügemendi No. 50 kapellmeister. Ungarlannast ema [[Christine Neubrandt]] pärines saksa perekonnast. Isa komponeeris tantse ja marsse. Väidetavalt õppis noor Franz (Ferenc) enne mängima klaverit ja viiulit kui lugema ja kirjutama. Komponeeris 11-aastaselt esimese laulu. Mängis suviti onu orkestris [[Bad Ullersdorf]]is. Alustas 12-aastaselt [[Praha]] konservatooriumis [[Antonín Bennewitz]]i (viiul) ja [[Anton Förster]]i (muusikateooria) juhendamisel õpinguid. Võttis komponeerimise eratunde [[Zdeněk Fibich]]ilt ja [[Antonín Dvořák]]ilt. [[File:Lehar-Franz-Autogramm musica-1937-H12.jpg\|thumb\|Lehári autogramm]] 1888. aasta sügisel sai viiulimängija koha [[Barmen-Elberfeld]]i teatri orkestris. Seejärel liitus aga armeega ja jätkas viiulimängu isa sõjaväeorkestris koos tulevase operetikomponisti ja kolleegi [[Leo Fall]]iga. 1890 nimetati Austria-Ungari armee bandmasteriks. Teenis [[Losonc\|Losoncz]]i 25. jalaväerügemendi, seejärel [[Pola]] mereväeorkestri, samuti [[Trieste]], [[Budapest]]i ja Viini sõjaväeorkestrite juhina. == Läbimurre lavamuusikasse == [[Fail:Lehár Ferenc.jpg\|pisi\|Ferenc Lehár 1930. aastal]] Pani sõjaväelise ameti maha, kui 1896 etendus tema esimene tõsine ooper ''"Kukuschka''". See kukkus [[Leipzig]]is haledalt läbi, pöördus tagasi sõjaväeteenistusse. 1902. aastal lahkus lõplikult sõjaväeteenistusest ja asus elama Viini. Samal aastal esitati heategevusballil tema valss ''"Gold und Silber''" ("Kuld ja Hõbe"), mis osutus sensatsiooniliselt edukaks. Sai Prateri suveteatri ning [[Theater an der Wien~~\|''Theater an der Wieni''~~]]i dirigendi koha. 1902 tulid kahes Viini teatris (ka ''Carl-~~Theater''is~~Theateris) korraga lavale suurt menu nautinud operetid ''"Wiener Frauen''" ("Viini naised", esialgne pealkiri ''"Der Klavierstimmer''") ja ''"Der Rastelbinder''". 1905. aastal järgnes täistabamus. Sündis operetiajaloo üks väljapaistvaimaid teoseid, Theater an der Wienis etendunud ''"Die lustige Witwe''" ("Lõbus lesk"). Väljatulekust peale pole see operett kunagi langenud välja sadade maailma ooperi- ja operetiteatrite standardrepertuaarist ning konkureerib Straussi "Nahkhiirega" ("Die Fledermaus") kõigi aegade väljapaistvaima ja populaarseima opereti tiitlile. See teos juhatas sisse Viini opereti uuele koolkonna laiahaardelise tegevuse. Selle viljaka koolkonna liikmed olid ka [[Leo Fall]], [[Oscar Straus]] ja [[Imre Kálmán]]. Lehár oli paugupealt väga rikas mees ning võis täielikult pühenduda komponeerimisele. 1909–10 esietendus kolme kuu jooksul kolm tema uut teost. Nendest ''"Der Graf von Luxemburg''" ja ''"Zigeunerliebe''" saavutasid kiiresti ülemaailmse populaarsuse. Esimese maailmasõja puhkemine ja Austria-Ungari impeeriumi lagunemine ei mõjunud maestro loomingule soodsalt. Ta komponeeris ennast korrates veel kümmekond samas stiilis romantilise ja kammerliku alatooniga operetti, mille vastu Viini publik kiiresti huvi kaotas. == Berliini periood ==

Ferenc Lehár: erinevus redaktsioonide vahel