Noorteorganisatsioonide eesmärk on üldjuhul aidata [[noorsootöö]] meetodeid kasutades kaasa noorte vabatahtlike liikmete täisealiseks kasvamisele, kaasaarendada aitaminenoori, noorte arendamine,organiseerida neid huvitavatehuvitavaid tegevuste organiseeriminetegevusi ja samutiesindada noorte huvide esindaminehuve. Organisatsiooni eesmärk võib olla ka kasvatada ja arendada vabatahtlikku järelkasvu kindlale valdkonnale (näiteks tehnika, merendus, lennundus, pääste, kaitse) või täiskasvanute organisatsioonile.
== Kirjeldus ja tegevus ==
Noortena käsitletakse rahvusvaheliseltüle maailma tavaliselt kuni 30-aastasi (Eestis kuni 26-aastasi), mõnikord aga lihtsalt alaealisi. Tavapärase noorteorganisatsiooni iseärasus võrreldes muude noortetegevuste, noortekeskuste, spordiasutuste, [[huvikool]]ide või programmidega on noorte liikmete endi pidev osalemine organisatsiooni tegevuse korraldamisel ja läbiviimisel.
Noorteorganisatsiooni liik või osa võib olla ka '''lasteorganisatsioon'''. Lapseealiseks nimetatakse Eesti kohtupraktika põhjal alla 14-aastast. Suurtes ja laia vanusevahemikuga noorteorganisatsioonides korraldatakse sageli kuni 12...1412–14 a vanuste ja neist vanemate tegevusi eraldi, neid ka nimetatakse erinevalt. Näiteks skautluses skaudid/ ja hundud, pioneeriorganisatsioonis pioneerid/ ja oktoobrilapsed, Hitlerjugendis Hitlerjugend/ ja Jungvolk jm.
Noorteorganisatsiooni tegevust võib toetada või kureerida täiskasvanutest koosnev sarnase eesmärgiga organisatsioon. Näiteks [[erakond]] või [[Kirik|kirik]], samuti kaitseliit.
Totalitarismi tingimustes vastavas vaimus järelkasvu kasvatamiseks mõeldud suurte riiklike noorteorganisatsioonide (näiteks [[pioneeriorganisatsioon]], [[Hitlerjugend]]) liikmesus on tehtud nende riikide koolinoortele praktiliselt sunduslikuks. Ühtlasi on neis riikides tavaliselt erinevate juriidiliste võtetega keelustatud muude noorteorganisatsioonide tegevus.
