Ava peamenüü

Muudatused

Eemaldatud 15 baiti ,  1 aasta eest
P
resümee puudub
== Sõja algus ==
 
Sõda algas [[22. veebruar]]il ([[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 12. veebruaril) [[1700]]. aastal [[Saksimaa kuurvürst]]i ja [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[August II Tugev]]a vägede ootamatu, ilma sõjakuulutuseta rünnakuga [[Riia]]le. [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa aadel]] ei asunud Saksi poolele. [[Riia kindlus]]t vallutada ei õnnestunud, Augusti sõjaline edu oli tagasihoidlik.
 
[[Rzeczpospolita]] tundis end August II poolt petetuna ning kuulutas, et Poola ei ole Rootsiga sõjas. Kuningas Augusti II Tugevaga liitusid alguses üksikud [[magnaat|magnaadid]], sealhulgas vürst [[Hieronim Augustyn Lubomirski]].
Rootsi kuningas otsustas saata Holsteini 17 000 sõdurit ning kuulutas välja mobilisatsiooni. Rootsi sõjavägi ei olnud [[palgaarmee]]. Sõdurid elasid rahuajal [[talupoeg]]adena külades. Ühe üksuse sõdurid elasid ühes külas. See lähendas neid lahingus. [[Deserteerimine]] oli Rootsi armees võõras.
 
[[William III]], kes oli tollal nii Inglismaa, Iirimaa ja Šotimaa kuningas kui ka [[Hollandi provintsid]]e asehaldur, soovis säilitada [[Põhja-Euroopa]]s rahu ning ''[[status quo]]''. Et Taani oli ründaja, asus William Rootsi poolele ning saatis 25 [[liinilaev (sõjandus)|liinilaevast]] koosneva Inglise-Hollandi [[eskaader|eskaadri]] admiral [[George Rooke]]'i juhtimisel Rootsi toetuseks [[Göteborg]]i. Rootsil oli sõjalaevastik 38 liinilaeva ja 12 [[fregatt|fregatiga]], Taanil oli 33 liinilaeva ja 7 fregatti. Julge manöövriga õnnestus Rootsi laevastikul sõita läbi [[Sund]]i väiksema [[faarvaater|faarvaatri]], jäädes Sundi kaldal asuvate Taani [[kindlus]]te [[suurtükk]]ide [[laskeulatus]]est väljaspooleväljapoole. Rootsi laevastik ühines Inglise-Hollandi eskaadriga. Nüüd oli 33 liinilaevaga Taani laevastik vastamisi rohkem kui 60 liinilaevaga, misõttumistõttu Taani admiral ei julgenud [[merelahing]]ut pidada. Taani sõjalaevad ei lahkunud sadamast.
 
Karl XII maabus [[23. juuli]]l 1700. aastal koos liitlastega Taani peasaarel [[Sjælland]]il [[Humlebæk]]i lähedal [[Kopenhaagen]]ist põhja pool ning hõivas sealsed maa-alad. Augustis asuti Kopenhaagenit piirama. Taani laevastik oli vastamisi palju võimsamaga, pealinna piirati ja armee oli kaugel [[Holstein]]is hertsog [[Friedrich IV (Holstein-Gottorp)|Friedrich IV]] vastu sõdimas.
 
Kopenhaagenit ei vallutatud. Frederik IV tunnistas oma kaotust ja soovis alustada rahuläbirääkimisi. [[18. august]]il sõlmiti Holstein-Gottorpi ja Taani vahel [[Travendali rahu]]leping, mille kohaselt taastati ''status quo'' (rootslased lahkusid Sjællandist ja taanlased Gottorpist) ning Taani lahkus Rootsi-vastasest koalitsioonist. Taani ei tohtinud 9 aasta jooksul Rootsi vaenlasi toetada. Lepingut garanteerisid Inglismaa, Holland, [[Lüneburg-Celle]] ja Hannover.
===Sõjategevus Liivimaal 1700–1701===
[[Pilt:Carte des Estats de Suede, de Dannemarq, et de Pologne; sur la Mer Baltique.jpg|pisi|300px|"Kaart Rootsi, Taani ja Poola valdustest 1700. aastal". <br>[[Nicolas de Fer]]i kaart aastast [[1700]].]]
[[Pilt:Victory at Narva.jpg|pisi|"Rootslaste võit Narva all 1700. aastal". <br>[[Gustaf Cederström]]i maal aastast [[1910]].]]
[[1700]]. aasta mais jõudis [[Soome]]st Liivimaale 3200 Rootsi sõdurit, kes lõid Saksi väed Liivimaalt minema. Kuid juba augustis naasis Saksi kuurvürst koos 18 000 mehega Liivimaale, vallutas tagasi Rootsi alasid ja asus uuesti [[Riia]]t piirama.
 
Rootslased murdsid rinde keskosast läbi ja surusid tiivad vastu Narva jõge. Vene vägede ülemjuhataja hertsog [[Carl Eugen de Croy]] andis end lahingu algul vangi. Rootslased kaotasid langenute ja haavatutena 2000 meest. Venelasi langes lahingus ja eriti taganemisel 7000–8000. Peamiselt hukkusid kahe väeosa, [[Preobraženskoje polk|Preobraženskoje kaardiväepolgu]] ja [[Šeremetevi ratsavägi|Šeremetevi ratsaväe]] sõdurid. Preobraženskoje polgu sõdurid koormasid taganemisel üle puusilla, mis nende all purunes ja praktiliselt kõik sillalolijad uppusid. [[Boriss Šeremetjev]] lootis oma ratsaväe jõe ületada läbi vee minekuga. Selleks valis ta madalapõhjalise jõeosa [[Narva kosed|Narva koskedest]] ülalpool. Et veevool oli kiire ja jääkülm vesi kangestas hobuste jalad, siis viis vesi ratsaväelased koos ratsudega kosest alla.
 
Pärast Narva lahingut siirdusid rootslased [[Tartu]]sse ja selle ümbrusesseümbrusse talvekorterisse. Kuningas ise talvitus endises [[Laiuse ordulinnus]]es. Talve jooksul suurenes rootslaste [[väliarmee]] 18 000 meheni.
{{vaata|Põhjasõda Eestimaal}}
 
===Kuramaa vallutamine===
[[Pilt:Louis de Silvestre-August II.jpg|pisi|left|Saksi kuurvürst ja Poola kuningas [[August II Tugev]]. <br>[[Louis de Silvestre]]'i maal.]]
[[August II Tugev]], kelle liitlasi Rootsi väed olid löönud, pakkus Karl XII-le rahu, kuid too keeldus. Veebruaris [[1701]] kohtusid August ja Peeter I uuesti [[Kuramaa]]l [[Biržai]]s, et oma liitu uuendada. Peeter I-l oli vaja aega oma armee reorganiseerimiseks ja relvastamiseks, August vajas aga tugevat liitlast rootslaste selja taga. Lepingu kohaselt lubas Peeter Augustile 15 000–20 000-mehelise hästirelvastatud [[ekspeditsioonikorpus]]e, maksta talle kahe aasta jooksul 100 000 rubla ning eduka sõja lõpu korral anda Poolale Liivi- ja Eestimaa. 1701. aasta kevadel suunduski jalaväekindral [[Anikita Apraksin]] vene vägedega Riia alla, kus viibisid Saksimaa väed kindral krahv [[Adam Heinrich von Steinau]] juhtimisel.
 
Pärast rootslaste rünnakut varises Saksi vägede rinne kokku, šveitslaste ja prantslaste palgasõdurid jooksid rootslaste poole üle. Mõne tunniga oli lahing läbi. Ainult 3000 sõdurit said end päästa, ületades [[Odra]] jõe. Vangi langenud umbes 500 vene [[sõjavang]]i laskis kindral Rehnskiöld tappa. Rootsi sõjavägi kaotas lahingus 452 sõjaväelast tapetutena ja 1077 haavatutena. Karl XII edutas kindral parun Rehnskiöldi lahingu võidu eest feldmarssaliks ja annetas talle krahvitiitli.
 
Et Vene armee Hrodnas ei saanud enam abi peale loota, murdsid 14 000 mehe suuruseks jäänud Vene armee 4. märtsil 1706 rootslaste piiramisrõngast läbi [[soo]]de välja. Venelased jõudsid jälitajate eest üle piiri minna ning tõmbusid juulis 1706 tagasi [[Kiiev]]isse.
 
Pärast vägede häbiväärset taganemist kõrvaldas tsaar Peeter I [[Georg Benedict Ogilvy]] sõjavägede juhtimisest ning määras sõjaväejuhtideks [[Boriss Šeremetjev]]i ja [[Aleksandr Menšikov]]i.
Väga külma Ukraina talve saatsid rootslased mööda talvekorteris Põhja-Ukrainas, kus neil oli tõsiseid muresid armee varustamisega, sest venelased lõikasid varustuse ära. Nii oli kevade alguses [[1709]] lahinguvalmis ainult kolmandik Rootsi armeest väheste suurtükkidega. Eriti Saksamaalt värvatud sõdurid ei olnud külmale vastu pidanud. Ometi söandas Karl XII [[Rootsi sissetung Venemaale|tungida sügavale Vene territooriumile]].
 
Ettevalmistused [[Poltava]] piiramiseks toimusid aprillis ning piiramist alustasid rootslased 30 000 mehega Karl XII juhtimisel [[1. mai]] öösel vastu [[2. mai]]d<ref name="87dvu" /> 1709. Vajaliku varustuse puudumise tõttu piiramine venis. Mai lõpuks jõudsid Poltava lähistele Vene armee peajõud (42 000 meest) Peeter I juhtimisel. Et Karl XII oli saanud piiramise käigus jalga haavata, ei saanud ta ise lahingut juhtida. Rootslased tungisid [[8. juuli]]l 1709 (Juliuse kalendri järgi 27. juunil, Rootsi kalendri järgi 28. juulil) [[Poltava lahing]]us [[Carl Gustav Rehnskiöld]]i juhatusel esimesena venelastele peale, kuid Vene väed purustasid nad. Rootslased kaotasid surnutena üle 9000 mehe. Juulis alistus Perevolotšna lähedal venelastele 16 000 -meheline Rootsi väeüksus eesotsas kindral [[Adam Ludwig Lewenhaupt]]iga. Kolmandik Rootsi vägedest oli kaotatud.
 
Mazepa liitumise järel Karl XII vägedega, vallutasid Vene väed Aleksandr Menšikovi juhtimisel Hetmaniriigi pealinna [[Baturini kindlus]]e ja tapsid selle elanikud. Karl XII ja Ivan Mazepa pääsesid [[Osmanite riik|Osmanite]] valdustesse, kuhu Karl jäi viieks aastaks. Need sündmused tähendasid sõjas murrangut Venemaa kasuks.
 
Peeter saatis oma saadiku [[İstanbul]]i ning nõudis Karli väljaandmist. [[Ahmed III]] laskis saadiku vangikongi heita. Seepeale tungis Peeter oma väega [[Osmanite riik#Põhjasõda|Osmanite riiki]]. Türklased piirasid [[Prut]]i ääres asuvas [[Huşi]]s Vene väed ümber. Ent nad ei kasutanud oma üleolekut ning võimaldasid Peetril auga taganeda. [[Pruti sõjakäik]] (1711), lõppes 23. VII 1711 Pruti vaherahuga. [[Pruti rahu]]ga kohustus Peeter loovutama [[Azovi kindlus]]e, tõmbuma tagasi kasakate aladelt ja likvideerima Aasovi mere äärde ehitatud kindlused. Sõjaolukord kestis aastani 1713, siis sõlmiti samadel tingimustel [[Adrianoopoli rahu]].
{{vaata|Vene-Türgi sõda (1710–1713)}}
Pärast rootslaste kaotust [[Poltava lahing]]us tühistas August Altranstädti rahu. [[20. august]]il [[1709]] marssisid Saksi väed jälle Poolasse sisse. Rootsi väed (9000 meest) tõmbusid tagasi [[Szczecin]]isse ja [[Stralsund]]i. Stanisław I Leszczyński põgenes välismaale.
 
=== Sõjategevus Soomes ===
Peeter I kindlustas oma territoriaalseid võite Läänemere piirkonnas. Suvel 1713 vallutas ta Lõuna-[[Soome]]. Vee peal aga olid rootslased oma suurte laevadega, mis võisid kanda palju suurtükke, Vene [[Balti laevastik]]ust kaugelt üle. Peetri ainuke šanss oli lahing kalda lähedal. Kõiki vahendeid mängu pannes kahekordistas ta oma Läänemere sõjalaevastikku ning pani seda juhtima kogenud veneetslased ja kreeklased. [[5. august|5.]]–[[7. august]]il (25.–27. juulil) [[1714]] olid mõlemad laevastikud vastamisi ''Hankoniemi'' ehk [[Hanko merelahing]]us. Kestva tuulevaikuse ajal tungisid väiksemad, aga hea manööverdamisvõimega Vene väikelaevad Rootsi suurtükitule alt läbi ning [[abordaaž|abordeerisid]] liikumatud Rootsi laevad üksteise järel. Rootsi eskaader purustati. Nii saavutas Vene laevastik ülemvõimu Läänemere põhjaosas.
[[Pilt:Great Northern War Baltic Theater.png|pisi|Sõjategevus Läänemere sõjatandril 1709–1721]]
 
*[[Lesnaja lahing]] ([[9. oktoober]] 1708, Juliuse kalendri järgi 28. september, Rootsi kalendri järgi 29. september 1708)
*[[Poltava lahing]] ([[8. juuli]] 1708, Juliuse kalendri järgi 27. juuni, Rootsi kalendri järgi 28. juuni [[1709]])
*[[Tallinna piiramine (1710)|Tallinna piiramine]], [[Rootsi garnison Tallinnas]] alistus ning Tallinn läks Vene võimu alla, 15. august–29august – 29. september 1710
*[[Helsingborgi lahing (1710)|Helsingborgi lahing]] 28. veebruar [[1710]]
*[[Gadebuschi lahing]] [[20. detsember|20. (9.) detsember]] [[1712]]
| -bgcolor=#FFC1C1 colspan="2" align="center" width="40%" | [[Karl XII]]
|}
 
==Vaata ka==
*''[[Isoviha]]''
*[[Põhjasõda Eestimaal]]
*[[Põhjasõjad]]
*[[1710. aasta katkuepideemia]]
*[[Karoliinide surmamarss]]
 
==Viited==
<ref name="88Ttc">Peter Wilson. "German armies: war and German politics, 1648–1806", Routledge, 1998. ISBN 978-1857281064.</ref>
}}
 
==Vaata ka==
*''[[Isoviha]]''
*[[Põhjasõda Eestimaal]]
*[[Põhjasõjad]]
*[[1710. aasta katkuepideemia]]
*[[Karoliinide surmamarss]]
 
== Kirjandus ==