Erinevus lehekülje "Rästiklaste mürk" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P (Korrastasin skripti abil viiteid)
'''Rästiklaste mürk''' on [[rästiklased|rästiklaste]] [[süljenäärmed|süljenäärmete]] [[toksiin|toksiline]] nõre (kamodifitseeritud [[sülg]]). Rästiklased kasutavad [[eesmürgihambad|eesmürgihambaid]] väikeste [[saakloom]]ade surmamisessurmamiseks ja seedimiseks, aga ka enesekaitselenesekaitseks. Inimesel võib rästiklase mürgihammustushammustus põhjustada erineva raskusastmega [[rästikuhammustuse mürgistus|mürgistusseisundeid]] ja ka [[surm]]a.
{{keeletoimeta}}
'''Rästiklaste mürk''' on [[rästiklased|rästiklaste]] [[süljenäärmed|süljenäärmete]] [[toksiin|toksiline]] nõre (ka [[sülg]]). Rästiklased kasutavad [[eesmürgihambad|eesmürgihambaid]] väikeste [[saakloom]]ade surmamises aga ka enesekaitsel. Inimesel võib rästiklase mürgihammustus põhjustada erineva raskusastmega [[rästikuhammustuse mürgistus|mürgistusseisundeid]] ja ka [[surm]]a.
 
Rästiklaste mürk toimib ohvri organismisseorganismi [[Hemolüüs|hemolüütiliselt]].<ref name="Loomade elu 312" /> Ohtlikum on aga mürgi [[Koagulatsioon|koaguleeriv]] toime.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.toxinology.com/fusebox.cfm?staticaction=snakes/ns-clinic101.htm|Pealkiri=Snakebite Haemolytic Effects|Väljaanne=The University of Adelaide|Aeg=|Kasutatud=06-03-2018}}</ref>
 
Rästikumürgiks nimetatakse ka [[maokasvandus]]tes ja kodumajapidamistes rästiklastelt lüpstavat värsket sülge ning sellest valmistatud kuivmürki ja katseloomadele süstitavat rästikumürki.
Rästiklaste mürgi tugevus erineb liigiti. Näiteks [[ahelrästik]]u, [[Harilik eefa|hariliku eefa]], [[lõgismadu]]de, bušmeisterlaste perekonna ''[[Lachesis]]'', [[botrops]]ide, [[aafrikarästik]]ute, [[kärnrästik]]ute ja [[sarvikrästik]]ute hammustused võivad kiireabi abisaamise puuduselviibimisel olla fataalsed. Samas näiteks [[Austria|Austrias]] ja [[Ungari|Ungaris]] levinud [[stepirästik]] on küllaltki ohutu ning teadaolevalt pole suuri õnnetusisurmajuhtumeid põhjustanud.<ref name="LORRX" /> Eestis elava hariliku rästiku hammustused lõpevad surmaga harva.<ref name="Loomade elu 312" />
 
== Hariliku rästiku mürk ==
{{Vaata|Hariliku rästiku mürk}}
[[Harilik rästik|Hariliku rästiku]] mürk ([[ladina keel]]es ''venenum Viperae berus'') on meditsiiniliselt oluline [[droog]]. Tavaliselt on see kollakat värvi, lõhnatu õlijas eritis (vedelik), mis seguneb veega üsna lihtsalt. Rästikumürk [[alkohol]]is ei lahustu, vaid vajubsettib selles enamasti kristalse moodustisena alkoholiga täidetud anuma põhja.
 
Tava- (ning teaduskeeles) räägitakse agaHariliku rästiku sülje asemel rästikumürgist, eelkõige rästikumürgile sajanditepikkuse traditsioonina omistatud võime tõttu inimesi ning loomi osaliselt kahjustada (või tappa). Rästikutelt laboratooriumides kogutud mürgi [[keskmine surmav annus]] [[laborihiir|laborihiirele]](t)ele manustatuna on naha alla süstituna 6,451 mg/kg, [[kõhuõõs|kõhuõõnde]] süstituna 0,8086 mg/kg ja [[veen]]i süstituna 0,5501 mg/kg.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://snakedatabase.org/pages/ld50.php|Pealkiri=LD50 of venomous snakes|Väljaanne=snakedatabase.org|Aeg=|Kasutatud=06-03-2018}}</ref>
 
Maailmas on tänapäeval teada vaid üksikuid hariliku rästiku põhjustatud inimeste surmajuhtumeid. Kuna uuema aja ravimeetodid on suremust vähendanud, siis hariliku rästiku hammustuse tõttu hukkub tänapäeval vaid ligi 1% ohvreid, tavaliselt lapsed.<ref name="Loomade elu 312" />
Maailmas on tänapäeval teatatud üksikutest inim-surmajuhtumitest hariliku rästiku hammustusega seonduvalt.
Kuna kaasaegsed ravimeetodid on võimaldanud suremust järsult vähendada, siis hariliku rästiku hammustuse tõttu hukkub ligi 1% hammustatud inimesi, kõige tavalisemalt lapseeas.<ref name="Loomade elu 312" />
 
[[Hariliku rästiku mürk]] on ravimpreparaadi [[Viprosal B]] peamine toimeaine.<ref name="AGWMb" />
 
== [[Droog]] ==
===Tuntumad keemilised koostisained===
 
RästikuRästiklaste süljenäärmete nõres, vedelikuna, on tuvastatud mitmeid [[ensüüm]]e (pole teada, kas on uuritud ka rünnaku ehk normaalse jahi käigus eritatava nõre keemilist koostist):
*[[proteaas]]e
*[[fosfolipaas]]e
*[[nukleotidaas]]e
*[[hüaluronidaas]]e
*[[metalloproteinaas]]e (75% rästiku süljenäärmete nõre proteolüütilisest toimest omistatakse just nimetatudnendele proteinaasidele) jt.
 
=== Rästiklaste sülg ja teadus ===
 
Rästiklaste perekonna madudelt kogutud (inglise ''milking'') mürgi koostisosade põhjalkoostisosadest sünteesitud ained, leiavad kasutust nii akadeemilises kui traditsioonilises meditsiinis (sh [[homöopaatia]]s) mitmesuguste salvide jtja teiste ravimpreparaatidepreparaatide näol. Uuemates uuringutes töötatakse välja inimmudeleid rästiku süljenäärmete nõrest valmistatud kemikaalideravimite kasutamiseks näiteks [[kasvajarakk]]ude ja [[HI-viirus]]e elutsükli halvamiselvastu.
 
Enim teataksetuntakse rästiklaste sülje baasil komplekteeritud, eraldatud ja sünteesitud aineid ravimitööstuses ning sellega tihedalt seotud teadusasutustes. 1990. aastatel kiitis [[FDA]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] heaks mitmeid rästiklaste süljenäärmete nõre baasil keemiliselt sünteesitud ravimeid, mis olid mõeldud sadade miljonite inimeste [[südamehaigus]]te ning [[rinnaangiin]]i (''angina pectoris'') ja [[südameinfark]]ti ennetamiseprofülaktikaks, kohalolevaraviks ja järelraviminajärelraviks, mida tutvustati "super aspiriininasuperaspiriinina": [[Aggrastat]], [[Plavix]], [[Epetifibatide]], [[Integrilin]] jpt.
 
Lisaks eelnimetatuile on rästiklaste sugukonna madude süljenäärmete eritist ehk mürki aluseks võttes sündinudsünteesitud [[angiotensiin-konvertaasi inhibiitorid|angiotensiin-konvertaasi inhibiitoreid]] ehk ([[AKE-inhibiitorid]]), mis pärsivad [[RAA-süsteem]]i (toimeainenendest alusel klassifitseerituna, mõnedravimitena enim väljastatud [[retseptiravim]]id [[perindoprilumperindopriil]], [[captoprilumkaptopriil]], [[enalaprilumenalapriil]], [[lisinoprilumlisinopriil]], [[ramiprilumramipriil]] jpt). Loetletud sünteetilised ravimipreparaadidtoimeained on päästnud ning pikendamas ja ravimas 100sadu miljoneid inimesi maailmas, samuti on neil oluline roll maailma riikide majanduses (sajad tuhanded töökohad, tehased, uurijad, laborid, apteegid, arstipraksised ja inimesed).
 
Hiljem töötas ravimihiidRavimihiid [[AstraZeneca]] väljaon ateroskleroosi jaraviks välja registreeristöötanud ravimi toimeainega ''[[ticagrelorumtikagreloor]]'', mille kaubamärgid Ameerika Ühendriikides on [[Brilinta]] ja [[EU|Euroopa Liidu]]s, sh ka Eestis, [[Possia]]. AstraZeneca on rahaga toetanud kõiki peamisi meditsiinilisi kliinilisi uuringuid koondnimetusega "[[Plato's trial]]", mille tulemusel tunnistati [[Brilinta]] efektiivsemaks kui [[Plavix]]. [[Eesti Haigekassa]] süsteemi kaudu turustatakse mõlemat nimetatud toimeainega ravimit.
== Tänapäev ==
{{Vaata|Brilinta}}
Hiljem töötas ravimihiid [[AstraZeneca]] välja ja registreeris ravimi toimeainega ''[[ticagrelorum]]'', mille kaubamärgid Ameerika Ühendriikides on [[Brilinta]] ja [[EU|Euroopa Liidu]]s, sh ka Eestis, [[Possia]]. AstraZeneca on rahaga toetanud kõiki peamisi meditsiinilisi kliinilisi uuringuid koondnimetusega "[[Plato's trial]]", mille tulemusel tunnistati [[Brilinta]] efektiivsemaks kui [[Plavix]]. [[Eesti Haigekassa]] süsteemi kaudu turustatakse mõlemat nimetatud toimeainega ravimit.
 
==Viited==
*[[rästikumürgi antiseerum]]
 
==VälisallikadVälislingid==
*A.Raal, 2010. "Farmakognoosia". ISBN 978-9949-194-12-4
*Nicole I. Stacy DrMedVeta, A. Rick Alleman DMV, PhDb, Katherine A. Sayler MEdb . ''Diagnostic Hematology of Reptiles''.
515

muudatust