Voldemar Öövel: erinevus redaktsioonide vahel

Voldemar Öövel sündis Saaremaal [[Pöide vald|Pöide]] vallas [[Välta]] külas vanaisa Johan Vaheri mõisnikult päriseks ostetud esiisade talus. Ta oli isa Andrei Öövli ja ema Miina vanem laps, tal oli noorem õde Õie. Käis kohalikus [[Kõljala põllutöökoolPõllutöökool]]is (kus oli [[Arnold Rüütel|president Arnold Rüütli]] koolivend), hiljem lõpetas [[Olustvere põllumajandustehnikumPõllumajandustehnikum]]i.

Juba 15-aastaselt oli Voldemar Öövel kahe meetri pikkune. 1944. aasta varakevadel osales ta Saksa noormeeste väljaõppelaagris Poolas [[RozanRóżan]]is ja määrati sama aasta sügisel [[Soomepoisid|soomepoistest]] moodustatud kuulipilduja [[MG-42]] meeskonda. Tagasi Eestisse tuli lennuväe abiteenistuse rühmavanemana. Sakslaste taandudes ei sattunud pea olematu relvastusega Eesti sõdurpoisid otsesesse lahingutegevusse ja redutasid 1944. aasta septembrini Aegviidu metsas. Voldemar Öövel on ise öelnud, et ta ei varjanud kunagi Saksa sõjaväkke kuulumist ja see olevat aidanud tal hiljem kolhoosis parteisse astumist edasi lükata<ref>Pühapäevaleht 12. oktoober 1997</ref>.

Öövel töötas [[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]is ja oli [[Kaagvere erikutsekoolErikutsekool]]i direktori abi. Aastal 1962 valiti Voldemar Öövel parteitu agronoomina [[Kolhoos|kolhoosikolhoos]]i [[Kolhoos Punane Koit (kolhoos)|Punane Koit]](asus praeguses [[Ahja]] vallas Põlvamaal) esimees. Väidetavalt ei soovinud [[Eestimaa Kommunistliku Partei piirkondlikud asutused|kompartei]] liikmetest kandidaadid nii kaugele ääremaale minna.

Voldemar Öövel oli 7seitse aastat [[Eesti Kodukaitse]] Põlvamaa Maleva komandör. Tema juhtimise all oli üle kahesaja väljaõppinud vabatahtliku, kes osalesid aktiivselt Eesti Vabariigi kagupiiri kaitse väljaarendamisel ja sisejulgeoleku tagamisel.

[[Eesti Kodukaitse]] sündis rahvaalgatuse korras vastuseks [[Interrinne|Interrinde]] rünnakule valitsuse vastu Toompeal 15. mail 1990. Esimene kodukaitse rühm Põlvamaal moodustati Voldemar Öövli juhtimisel 3. juunil 1990 Ahjal; see asus maavanema palvel sama aasta oktoobrist valvama Eesti majanduspiiri kagus.

Iseseisvumise suunas liikuva Eesti[[Edgar valitsuseSavisaare valitsus]]e eesmärk oli võtta Eesti ida- ja lõunapiir majanduspiiri valvamise ettekäändel oma kontrolli alla. Valitsuse korraldusega loodi 15. oktoobril 1990 kodukaitse koosseisus majanduspiiri kaitseteenistus ja alustasid tööd majanduspiiri kontrollpunktid. Majanduspiiri kehtestamise eesmärgiks oli pidurdada riigile vajalike kaupade väljavedu ja tõkestada kuritegevust. Samal ajal viibisid Eesti territooriumil veel Nõukogude Liidu väed.

[[Politsei- ja Piirivalveameti piirivalveosakond|Eesti Riiklik Piirikaitseamet]] moodustati valitsuse määrusega 8. aprillil 1991. Sama aasta kevadel pingestus olukord lõunapiiril ning kevadsuvel ründas ja rüüstas [[Riia OMON]] korduvalt [[Luhamaa]], [[Murati]] ja [[Ikla]] piiripunkte, tehes seda ka Leedus ja Lätis. Rünnakud kulmineerusid 9. juuli hilisõhtul toimunud pommiplahvatusega kodukaitse ja piirikaitseameti majas Toompeal<ref>https://www.politsei.ee/et/organisatsioon/politsei-ja-piirivalveamet/ajalugu/piirivalve-ajalugu/piirivalve-taasloomine-ja-areng-aastatel-1990-2010.dot</ref>.

Esimese 5viie kuu jooksul valvasid Eesti majanduspiiri Põlvamaa lõiku Voldemar Öövli juhtimisel 78 vabatahtlikku. Öövel meenutab Maalehes 14. jaanuaril 1999<ref>Maaleht 14. jaanuar 1999</ref>: „Kuue"Kuue mehe peale oli meil üks kumminui ja üks automaadiga [[militsionäär]]. Leedus tapeti samal ajal piiril 8kaheksa meest korraga.“"

Kodukaitse Remniku väljaõppelaagris toimus 24. veebruaril 1991 Öövli eestvõttel ja majanduspiiri valvajate kolme kompanii osavõtul '''esimene IITeise maailmasõja järgne Eesti iseseisvuspäeva paraad'''.

Kui kodukaitse 1996. aastal valitsuse otsusel likvideeriti, oli Põlvamaa malevas 426 liiget, kes jätkasid Voldemar Öövli juhtimisel [[abipolitseinik|abipolitseinike]]e üksusena.

Põlva kodukaitsjate eestvedaja Voldemar Öövli initsiatiivil 1996. aastal alguse saanud piirivalve, hiljem politsei- ja piirivalveameti ning Põlva laskespordiklubi vaheline karikavõistlus laskmises sai 2011. aastal temanimeliseks – '''[[Voldemar Ööveli karikas]].'''