Voldemar Öövel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
silt maha
4. rida:
 
== Elulugu ==
Voldemar Öövel sündis Saaremaal [[Pöide vald|Pöide]] vallas [[Välta]] külas vanaisa Johan Vaheri esiisade mõisnikult päriseks ostetud esiisade talus. Ta oli isa Andrei Öövli ja ema Miina vanem laps, tal oli noorem õde Õie. Käis kohalikus [[Kõljala põllutöökoolis,põllutöökool]]is (kus oli [[Arnold Rüütel|president Arnold Rüütli]] koolivend.), Hiljemhiljem lõpetas [[Olustvere põllumajandustehnikumipõllumajandustehnikum]]i.
 
Juba 15-aastaselt oli Voldemar Öövel kahe meetri pikkune. 1944. aasta varakevadel osales ta Saksa noormeeste väljaõppelaagris Poolas Rozanis[[Rozan]]is ja määrati sama aasta sügisel [[Soomepoisid|soomepoistest]] moodustatud kuulipilduja [[MG-42]] meeskonda. Tagasi Eestisse tuli lennuväe abiteenistuse rühmavanemana. Sakslaste põgenedestaandudes ei sattunud pea olematu relvastusega Eesti sõdurpoisid otsesesse lahingutegevusse ja redutasid 1944. aasta septembrini Aegviidu metsas. Voldemar Öövel on ise öelnud, et ta ei varjanud kunagi Saksa sõjaväkke kuulumist ja see olevat aidanud tal hiljem kolhoosis parteisse astumist edasi lükata<ref>Pühapäevaleht 12. oktoober 1997</ref>.
 
===== Maaspordi edendaja =====
Öövel juhtis aastatel 1948–1950 suusaspordi vabariiklikku föderatsiooni (tänane [[Eesti Suusaliit]]). Ta oli maanoorte spordiseltsi [[Eestimaa Spordiliit Jõud|Jõud]] üks käivitajatest. Aastatel 1947–1953 oli Öövel spordiseltsis Jõud kesknõukogu instruktor ja osakonnajuhataja, hiljem valiti kesknõukogu liikmeks ja aseesimeheks, oli kuni 1953. aastani seltsi palgaline tegevjuht. Aastast 1967 oli ta spordiseltsi Jõud auliige.
 
===== Põllumees =====
Öövel töötas põllumajandusministeeriumis[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]is ja oli [[Kaagvere erikutsekoolierikutsekool]]i direktori abi. Aastal 1962 valiti Voldemar Öövel parteitu agronoomina [[Kolhoos|kolhoosi]] [[Punane Koit (tänanekolhoos)|Punane Koit]](praeguses [[Ahja]] valdvallas Põlvamaal) esimeheksesimees. Väidetavalt ei soovinud [[Eestimaa Kommunistliku Partei piirkondlikud asutused|kompartei]] liikmetest kandidaadid nii kaugele ääremaale minna.
MajandijuhinaMajandi juhina pühendus ta kohaliku elu edendamisele ja maainimeste elujärje parandamisele. Öövel kutsus endiselt Petserimaalt[[Petserimaa]]lt Ahjale 18 eesti peret, organiseeris neile kohalikud passid ja korraliku palga. Ta asutas kohaliku laulukoori ja edendas spordielu.
KolhoosiNeli juhtkondaastat hiljem sunniti neliteda aastatja hiljemkolhoosi juhtkonda siiski astuma EKPsse[[EKP|parteisse]], kuid alles jäid vastuolud parteijuhtidega, kes süüdistasid Öövlit „käitumises"käitumises väikese [[Praha kevad|Dubcek]]`ina“ina", kuna seisis vastu kolhooside liitmisele<ref>Maaleht 14. jaanuar 1999</ref>.
 
Pensionile jäänuna tegeles 1988. aastast oma Vahtra talus Põlvamaal Pilpa külas hobi korras kartulikasvatusega.
 
===== Poliitiline tegevus =====
1990. aastal valiti Voldemar Öövel [[Eesti Kongress|Eesti Kongressi]]i hääleõiguslikuks saadikuks ja [[Eesti Komitee]] teise koosseisu, mille tegevust kajastas ta artiklitega Põlvamaa ajalehes Koit.
 
Voldemar Öövel osales ka [[Rahvarinne|Rahvarinde]] liikumises, olles Põlvamaa esindaja rahvaliikumiseRahvarinde üle-eestilises volikogus.
 
== Eesti piirikaitse ülesehitaja ==