Rudolf Adam Winkler: erinevus redaktsioonide vahel

Õppis aastatel [[1864]]–[[1875]] [[Tallinna Toomkool]]is. [[Tartu Ülikool]]i usuteaduskonnas õppis ta aastatel [[1876]]–[[1881]]. Oli prooviaastal [[Karuse Margareeta kogudus|Karuse-]] ja [[Nissi Maarja kogudus]]es. Ordineeriti 4. juulil [[1882]] [[Tallinna Toomkirik]]us õpetajaks.

Oli aastatel [[1882]]–[[1885]] [[Rakvere Kolmainu kogudus]]es (kutsuti 9. septembril [[1882]], introdutseeriti 7. novembril [[1882]]) adjunktõpetajaks, [[Jüri kogudus]]e õpetaja oli aastatel [[1885]]–[[1901]] (asus kohale 7. novembril [[1885]]). Aastal [[1901]] sai ta [[Tallinna Toomkogudus]]e õpetajaks ja aastal [[1910]] [[Ida-Harju praostkond|Ida-Harju praostkonna]] praostiks. Aastatel [[1915]]–[[1917]] oli ta venelaste poolt [[Siber]]isse, täpsemalt [[Irkutsk|Irkutskisse]]i välja saadetud<ref>Liivi Aarma Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525-1885 Tallinn 2007</ref><ref>Die Pastoren des Konsistorialbezirk Estland 1885-1919. Böhlau Verlag Köln Wien</ref>. 1917. aasta märtsis lubati tal tervislikel põhjustel kodumaale naasta, kus veetiselas mõnda aega sugulaste juures [[Rakvere]] lähedal, kuid tuli siis TallinnasseTallinna diakonissi majja ravile, kus suri kolm päeva hiljem 7. juulil.

Rudolf Winkleri ärasaatmine toimus 11. juulil Toomkirikus. Selleks puhuks oli trükitud 200 eestikeelset laululehte, millest tuli puudustpuudu, sest kirikuõpetajat oli ära saatma tulnud paljud tema koguduse eestlastest liikmed Jürist. Matusekõne pidas [[kindralsuperintendent]] [[Daniel Burchard Lemm]], kellega koos ta oli Irkutskisse välja saadetud olnud<ref>Rudolf Winkleri matustest, 14.07.1917, Päevaleht, lk. 3.</ref>.

Winkleri ajalookirjutis avaldati mitmetesmitmes ajalehtedesajalehes. [[1900]]. kirjutas ta "[[Ristirahva Pühapäevaleht|Ristirahva Pühapäevalehes]]" eesti keeles [[Keila kirik]]u ja koguduse ajaloost ning eestikeelse Piibli tõlkijast [[Anton thor Helle]]st (kes oli olnud tema eelkäija Jüri koguduse õpetajana). Tema saksakeelsed kirjutised avaldati kuukirjas "[[Baltische Monatschrift]]", kiriklikus ajakirjas "Mittheihningen" ning "Liivi-, Eesti- ja Kuramaa ajaloo tundmise lisandustes". Eraldi raamatuna avaldas ta 1895 "Winkleri perekonna ajaloo" ning uurimused "[[Toompea tulekahju|Toompea põlemisest 1684]]", "Katkust Tallinnas 1657", "Tallinna Toomkiriku ja kooli ajaloost 17. sajandi esimesel poolel" ja 25. aasta pikkusest perioodist [[Rootsi aeg|Rootsi ajal]] lõpul, "Anton thor Helle Jüri õpetajana [[1713]]-[[1748]]", "[[David Dubberch]] ja tema aeg 1584-1603", "[[Thomas Hjärne]] eluloo lisandus", "[[Christoph Friedrich Mickwitz|Christoph Mickwitzi]] nooruse aeg".

Ajakirjades ilmusid tema artiklid Eestimaa linna- ja maavaimulike suhetest Rootsi ajal, nõiaprotsessidest Eestimaal, maade tagasivõtmisest [[Rootsi Mihkli kirik|Rootsi-Mihkli kiriku]] vana arveraamatu (1631-17091631–1709) põhjal jne.

Tema esiisa [[Abraham Winkler vanem|Abraham Winkler]] oli Toomkiriku õpetajaksõpetaja 1641-16571641–1657 ning andis [[1656]] välja esimese eestikeelse riimitud lauluraamatu. Laialdases Winklerite suures suguvõsas oli mitmeid kirikuõpetajaid. Rudolf Winkler oli kolmas selle nimelinesellenimeline kirikuõpetaja nii Toomkirikus kui ka Jüri koguduses. Tema isa oli arst Alexander Theodor Winkler, tema vanaonu oli [[Jüri kogudus|Jüri-]] ja [[Tallinna Toomkogudus]]e õpetaja [[Reinhold Johann Winkler noorem|Reinhold Johann Winkler]]. <ref>Deutschbaltisches Biographisches Lexikon 1710-1960. Böhlau Verlag Köln Wien. 1970</ref> . Vend [[Carl Alexander von Winkler]] oli kunstnik.<ref name="Levin, 2008" /> Õepoeg [[Karl Ernst Russow]] oli arstiteadlane.<ref name="Levin, 2008" />

<ref name="Levin, 2008">Mai Levin, "Carl Alexander von Winkler (1860–1911)", Kuus baltisaksa kunstnikku, BaltsisaksaBaltisaksa Kultuuri Selts Eestis, 2008</ref>}}