|
== Elulugu ==
Voldemar Öövel sündis Saaremaal [[VältaPöide vald|Pöide]] külas,vallas [[PöideVälta]] vallas,külas vanaisa Johan Vaheri esiisade mõisnikult päriseks ostetud talus. OliTa oli isa Andrei Öövli ja ema Miina vanem laps, tal oli noorem õde Õie. Käis kohalikus Kõljala Põllutöökoolispõllutöökoolis, kus oli [[Arnold Rüütel|president Arnold Rüütli]] koolivend. Hiljem lõpetas Olustvere Põllumajandustehnikumipõllumajandustehnikumi.
Juba 15-aastaselt oli Voldemar Öövel 2kahe meetri pikkune. 1944. aasta varakevadel osales ta Saksa noormeeste väljaõppelaagris Rozanis, Poolas Rozanis ja määrati sama aasta sügisel [[Soomepoisid|soomepoistest]] moodustatud kuulipilduja [[MG-42]] meeskonda. Tagasi Eestisse tuli lennuväe abiteenistuse rühmavanemana. Sakslaste põgenedes ei sattunud pea olematu relvastusega eestiEesti sõdurpoisid otsesesse lahingutegevusse ei sattunud ja redutasid 1944. aasta septembriseptembrini Aegviidu metsas. Voldemar Öövel on ise öelnud, et ta ei varjanud kunagi Saksa sõjaväkke kuulumist ja see olevat aidanud tal hiljem kolhoosis parteisse astumist edasi lükata<ref>Pühapäevaleht 12. oktoober 1997</ref>.
===== Maaspordi edendaja =====
JuhtisÖövel juhtis aastatel 1948–1950 Suusaspordisuusaspordi Vabariiklikuvabariiklikku Föderatsiooniföderatsiooni (tänane [[Eesti Suusaliit]]). OliTa oli maanoorte spordiseltsi [[Eestimaa Spordiliit Jõud|Jõud]] üks käivitajatest. Aastatel 1947–1953 oli Öövel spordiseltsis Jõud kesknõukogu instruktor ja osakonnajuhataja, hiljem valiti kesknõukogu liikmeks ja aseesimeheks, oli kuni 1953. aastani seltsi palgaline tegevjuht. Aastast 1967 oli ta spordiseltsi Jõud auliige.
===== PõllumehenaPõllumees =====
TöötasÖövel töötas põllumajandusministeeriumis ja oli Kaagvere erikutsekooli direktori abi. Aastal 1962 valiti Voldemar Öövel parteitu agronoomina [[Kolhoos|kolhoosi]] Punane Koit (tänane [[Ahja]] vald Põlvamaal) esimeheks. Väidetavalt ei soovinud [[Eestimaa Kommunistliku Partei piirkondlikud asutused|kompartei]] liikmetest kandidaadid nii kaugele ääremaale minna.
Majandijuhina pühendus ta kohaliku elu edendamisele ja maainimeste elujärje parandamisele. Öövel kutsus endiselt Petserimaalt Ahjale 18 eesti peret, organiseeris neile kohalikud passid ja korraliku palga. AsutasTa asutas kohaliku laulukoori ja edendas spordielu.
Kolhoosi juhtkond sunniti neli aastat hiljem siiski astuma EKPsse, kuid alles jäid vastuolud parteijuhtidega jäid, kes süüdistasid Öövlit „käitumises väikese [[Praha kevad|Dubcek]]`ina“, kuna seisis vastu kolhooside liitmisele<ref>Maaleht 14. jaanuar 1999</ref>.
Pensionile jäänuna tegeles 1988. aastast oma Vahtra talus Põlvamaal Pilpa külas hobi korras kartulikasvatusega.
== Eesti piirikaitse ülesehitaja ==
Voldemar Öövel oli 7 aastat Eesti Kodukaitse Põlvamaa Maleva komandör. Tema juhtimise all oli üle kahesaja väljaõppinud vabatahtliku, kes osalesid aktiivselt Eesti Vabariigi kagupiiri kaitse väljaarendamisel ja sisejulgeoleksisejulgeoleku tagamisel.
[[Eesti Kodukaitse]] sündis rahvaalgatuse korras vastuseks [[Interrinne|Interrinde]] rünnakule valitsuse vastu Toompeal 15. mail 1990. Esimene Kodukaitsekodukaitse rühm Põlvamaal moodustati Voldemar Öövli juhtimisel 3. juunil 1990 Ahjal; see asus maavanema palvel sama aasta oktoobrist valvama Eesti majanduspiiri kagus.
Iseseisvumise suunas liikuva Eesti valitsuse eesmärk oli võtta Eesti ida- ja lõunapiir majanduspiiri valvamise ettekäändel oma kontrolli alla. Valitsuse korraldusega loodi 15. oktoobril 1990 kodukaitse koosseisus majanduspiiri kaitseteenistus ja alustasid tööd majanduspiiri kontrollpunktid. Majanduspiiri kehtestamise eesmärgiks oli pidurdada riigile vajalike kaupade väljavedu ja tõkestada kuritegevust. Samal ajal viibisid Eesti territooriumil veel Nõukogude Liidu väed.
Eesti riiklikRiiklik Piirikaitseamet moodustati valitsuse määrusega 8. aprillil 1991. Sama aasta kevadel pingestus olukord lõunapiiril ning kevadsuvel ründas ja rüüstas [[Riia OMON]] korduvalt Luhamaa, Murati ja Ikla piiripunkte, sarnaselttehes seda ka Leedus ja Lätis toimunuga. Rünnakud kulmineerusid 9. juuli hilisõhtul toimunud pommiplahvatusega kodukaitse ja piirikaitseameti majas Toompeal<ref>https://www.politsei.ee/et/organisatsioon/politsei-ja-piirivalveamet/ajalugu/piirivalve-ajalugu/piirivalve-taasloomine-ja-areng-aastatel-1990-2010.dot</ref>.
Esimese 5 kuu jooksul valvasid Eesti majanduspiiri Põlvamaa lõiku Voldemar Öövli juhtimisel 78 vabatahtlikku. Öövel meenutab Maalehes 14. jaanuaril 1999<ref>Maaleht 14. jaanuar 1999</ref>: „Kuue mehe peale oli meil üks kumminui ja üks automaadiga militsionäär. Leedus tapeti samal ajal piiril 8 meest korraga.“
Kodukaitse Remniku väljaõppelaagris toimus 24. veebruaril 1991 Öövli eestvõttel ja majanduspiiri valvajate kolme kompanii osavõtul '''esimene II maailmasõja järgne Eesti iseseisvuspäeva paraad''' majanduspiiri valvajate kolme kompanii osavõtul.
Kui kodukaitse 1996. aastal valitsuse otsusel likvideeriti, oli Põlvamaa malevas 426 liiget, kes jätkasid Voldemar Öövli juhtimisel [[abipolitseinik|abipolitseinike]] üksusena.
Põlva kodukaitsjate eestvedaja Voldemar Öövli initsiatiivil 1996. aastal alguse saanud Piirivalvepiirivalve, hiljem Politseipolitsei- ja Piirivalvemetipiirivalveameti ning Põlva Laskespordiklubilaskespordiklubi vaheline karikavõistlus laskmises sai 2011. aastal temanimeliseks – '''Voldemar Ööveli karikas.'''
== Isiklikku ==
*1997 – Eesti Vabariigi [[Kotkaristi teenetemärk]], V järk
*1999 – Ülemaailmse Eesti Vabadusvõitlejate Keskuse teeneteristi 3. järk
*1995 – Eesti Piirivalve aumärk IlvesMõõk ja MõõkIlves
==Viited==
| 