|
}}
[[Pilt:Dingo Australia Zoo QLD.jpg|thumb|Dingo [[Austraalia Loomaaed|Austraalia Loomaaias]]]]
[[Pilt:Dingo Perth Zoo SMC Sept 2005.jpg|thumb|Dingo [[Perthi Loomaaed|Perthi Loomaaias]]]]
==Levila==
Esineb kogu Austraalias ja Uus-Guineal. Ei ela Tasmaanias.
==Kirjeldus==
Dingol on lihaseline ja võimas kehaehitus. Tema karvastik võib olla erinevat värvi - alates kuldkollasest kuni tumepruunini ja mustani. Kõige tüüpilisemad on ruuget värvi dingod. Välimuselt meenutab dingo kodukoera. Keha pikkus on 1,5 meetrit. Saba pikkus 35 sentimeetrit. Kaal 20 kilogrammi. Turja kõrgus 50 sentimeetrit. Tal on pikk koon võimsate purihammaste ja hundilaadsete kihvadega. Eluiga kuni 14 aastat.
== Eluviis ==
Elavad perekondlike karjadena väikestel territooriumitel, isased kaitsevad ala kutsumata külaliste ja teiste karjade eest. Perekondlikes karjades on sageli eelmise pesakonna kutsikaid. Jooksuajal ühinetakse suurteks karjadeks.Noored isased peavad jahti iseseisvalt ning võivad küttides ühe ööga läbida kuni 60 km. Vanad ja nõrgad loomad aetakse sageli toiduallika juurest minema, seetõttu surevad nad mõne aja pärast nälga.
===Toitumine===
Kuna suurem osa saakloomi väljub urgudest öösiti, siis on ka dingod aktiivsed öösiti. Jahiretkele suundutakse kas karjas või üksikult. Üksik jahimees püüab küülikuid või sisalikke. Karjas jahtides ollakse suutelised kinni püüdma ka hiidkänguru. Ülejäägid maetakse maha. Toidunappuse korral süüakse linde ja nende mune ning putukavastseid. Suurt looma taga ajades väsitatakse see kõigepealt ning siis alles rünnatakse.
==Paljunemine==
Suguküpsus 2. eluaastal. Innaaeg juunist augustini. Tiinuse kestus 63 päeva. Poegade arv kuni 8.
Jooksuaeg algab emasel dingol sügisel või talve hakul. Siis ajab teda taga umbes 12 isasest koosnev kari. Emase ümberpiiramisel valib ta välja sobiva isase kellega paaritutakse. Pojad tuuakse ilmale sügavas hästivarjatud urus.Hädaohu korral viiakse kutsikad kiirelt uude kohta. Kutsikaid külastatakse vaid toitmise ajal.
==Huvitavat==
• Kui Austraaliasse saabusid esimesed ümberasujad Euroopast imestasid nad põliselanike ja dingode lähedaste suhete üle - naised toitsid dingokutsikaid rinnaga ning sooja saamiseks magasid aborigeenid koos dingodega.
• Vanimad praegu leitud dingoskeletid on 3000 aastat vanad. Siiski arvatakse, et esimesed dingod tulid koos inimestega Austraaliasse juba 8000 aastat tagasi.
• Üks emane dingo suutis öö jooksul kanda oma 6 kutsikat uude 9 kilomeetri kaugusel asuvasse urgu. Ööga läbis ta 108 kilomeetrit.
• Eksisteerivad dingod, kes sünnivad pärilikult ilma sabata.
• Toitev emane dingo vajab piima tekkeks rohkesti vedelikku. Kolmandik vajaminevast kogusest saadakse kutsika väljaheiteid süües.
== Viited ==
{{viited|
<ref name="Loomariigis">"[[Loomariigis]]", Rühm 1, Kaart 91 </ref>}}
[[Kategooria:Koerlased]]
| 