Impressaario: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: 'impressaario (itaalia k. impresario; saksa k. Schauspieldirektor). Isik kes organiseerib ja finantseerib kontserte, näitemänge, ooperietendusi, sõlmib esinejatega lepinguid, o...' |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''impressaario''' (itaalia k. ''impresario''; saksa k. ''Schauspieldirektor''). Isik kes organiseerib ja finantseerib kontserte, näitemänge, ooperietendusi, sõlmib esinejatega lepinguid, organiseerib ürituste ettevalmistamisi ja läbiviimisi. Olnud määrava tähtsusega mänedžer ja organisaator ooperitööstuses.
Amet võeti kasutusele Itaalias 17. sajandil. Nimetus tuleb itaalia sõnast ''impresa'' (ettevõte) tähendadeski sisuliselt ettevõtjat. Esialgu oli impressaario ülesandeks jälgida, et ooperi lavaletoomise protsess teatris laabuks. Ülesannete hulka kuulus ka lauljate soovide rahuldamine ja nende teenindamine, samuti võimudelt teose esitamisloa hankimine ning riiklike maksude maksmise korraldamine. Hiljem jäeti [[Veneetsia]] aadlikele kuuluvates teatrimajades impressaario peamiseks ülesandeks kogu ooperihooaja korraldamine. Sel ajal oli ameti pidamine lihtne, kuna aadlikud ei hoidnud raha kokku. Neid eriti ei huvitanud, mil moel üks või teine teos lavale jõuab. Veneetsiast levis see amet teistesse Itaalia linnadesse ja ka mujale teatrilembelisse Euroopasse.
Peagi kujunes impressaariost ooperimaja tähtsaim isik. Ta pidas heliloojatega läbirääkimisi uute teoste asjus, organiseeris neile libretod, palkas ametisse lauljad, muusikud ja teised etendusega seotud isikud, hoolitses lavakujunduse valmimise ja proovide korraldamise eest, suhtles tsensoriga, pidas silmas teatri rahaliste vahendite kujunemist, tegeles reklaamiga, silus loomingulise kollektiivi sees puhkenud vastuolusid ja intriige jne. ▼
▲Peagi kujunes impressaariost ooperimaja tähtsaim isik.
[[Fail:Bartolomeo Merelli.jpg|pisi|Bartolomeo Merelli]]
19. sajandi Itaalia teatrites oli impressaario sõnakas persoon, kes võttis endale ka riski koostada kogu hooaja repertuaar ning tegeles ühtlasi etenduste kunstilise taseme materiaalsete tingimuste tagamisega. Hoolitses teatrimaja tehnilise ja üldise majandusliku olukorra eest. Tema otsustada oli, missuguseid heliloojaid tööle palgata ning mis tingimustel nendega lepinguid sõlmida. Impressaario dikteerides sageli heliloojatele, mis lauljatele konkreetselt tuleb uue ooperi partiid kirjutada. Tema maksis teatrimaja omanikule üüri ja hoolitses loožide pikaajalise väljarentimise eest. Ehkki impressaario oli teatriomanike palgaline töötaja, kujunes üksikutes 18. sajandi väljapaistvamatest mänedžeridest ka varaliselt vastutav isik. Kui impressaario juhtus võtma liiga suuri riske ja ebaõnnestus repertuaari koostamisel, siis nii mõnigi kord lõpetas mõni impressaario ja tema poolt kureeritav trupp pankrotiga.
Valdavalt oli see amet meeste valduses. Nad jäid reeglina oma askeldustes ja tegutsemises teatripublikule ja üldsusele
Itaaliast kandus see amet paljudesse Euroopa teatrilinnadesse (välja arvatud Prantsusmaa) ning leidis eriti viljakat pinda Austrias ja Saksamaal. Kui sealsed teatrijuhid ei suutnud esialgu tööga toime tulla, siis palgati impressaariod Saksamaa teatritesse valdavalt Itaaliast. Hiljem levis see amet Inglismaale ja USAsse, kus impressaario ülesanne oli tegeleda ka ringreiside ja muude teatri muusikutele ja lauljatele oluliste ürituste organiseerimisega. Rahvusvaheliselt tuntumad Euroopa ja Ameerika impressaariod 19. ja 20. saj on olnud ka Oscar Hammerstein I (1847–1919), Maurice Grau (1849–1907), Maurice Strakosch (1825–87), Pierre Gailhard (1848–1918), Sir Rudolph Bing (1902–97), Heinrich Conried (1855–1909), Henry E. Abbey (1846–96), Milton Aborn (1864–1933), Giulio Gatti-Casazza (1869–1940), Frederick Guy (1809–78) jt. ▼
[[Fail:Hammerstein.jpg|pisi|Oscar Hammerstein II]]
Impressaario tegevus on leidnud käsitlemist mitmetes ooperites, millest tuntuimad on Mozarti Der Schauspieldirektor (1786) ja Domenico Cimarosa L’impresario in angustie (1786). Metastasio on kirjutanud libreto L’impresario delle Canarie (1724), millele on kirjutanud muusika Sarro (1724), Albinoni (1725), Chiocchetti (1726), Orlandini (?1729), Leo (1741) ja Martini (1744).▼
▲Itaaliast kandus see amet paljudesse Euroopa teatrilinnadesse (välja arvatud Prantsusmaa) ning leidis eriti viljakat pinda Austrias ja Saksamaal. Kui sealsed teatrijuhid ei suutnud esialgu tööga toime tulla, siis palgati impressaariod Saksamaa teatritesse valdavalt Itaaliast. Hiljem levis see amet Inglismaale ja USAsse, kus impressaario ülesanne oli tegeleda ka ringreiside ja muude teatri muusikutele ja lauljatele oluliste ürituste organiseerimisega
Rahvusvaheliselt tuntumad Euroopa ja Ameerika impressaariod 19. ja 20. saj on olnud ka [[Oscar Hammerstein I]] (1847–1919), Maurice Grau (1849–1907), Maurice Strakosch (1825–87), Pierre Gailhard (1848–1918), [[Sir Rudolph Bing]] (1902–97), Heinrich Conried (1855–1909), Henry E. Abbey (1846–96), Milton Aborn (1864–1933), Giulio Gatti-Casazza (1869–1940), Frederick Guy (1809–78) jt.
▲Impressaario tegevus on leidnud käsitlemist mitmetes ooperites, millest tuntuimad on [[Wolfgang Amadeus Mozart|Mozarti]] ''Der Schauspieldirektor'' (1786) ja [[Domenico Cimarosa]] ''L’impresario in angustie'' (1786). [[Metastasio]] on kirjutanud libreto ''L’impresario delle Canarie'' (1724), millele on kirjutanud muusika Sarro (1724), Albinoni (1725), Chiocchetti (1726), Orlandini (?1729), Leo (1741) ja Martini (1744).
| |||