Kristlus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Statistka update.
Resümee puudub
1. rida:
{{toimeta}}
{{toimeta}} shut the fuck up u mother fuckers and come and fuck me xoxo ur gay friend ja fuck kalle ka
[[Pilt:Christianity percentage by country (2008).png|thumb|350px|Kristluse osakaal riigiti, kõrgeim osakaal on lillaga, madalaim oranžiga]]
'''Kristlus''' ehk '''ristiusk''' on [[monoteism|monoteistlik]] [[usund]], mille keskmeks on [[Jeesus]] [[Kristus]]e elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on [[Jumala poeg]] ning [[Vana Testament|Vanas Testamendis]] ennustatud [[messias]]. Kristlased käsitlevad [[Uus Testament|Uue Testamendi]] raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud [[Evangeelium|rõõmusõnumist]].
18. rida:
Samatähenduslikult algkristlusega kasutatakse vahel mõistet varakristlus, kuid varakristlus võib tähistada ka aega kuni riigikiriku ja ristiusu tekkimiseni (4. saj pKr). Algkristlus oli salliv ([[pluralism|pluralistlik]]) liikumine, mis hõlmas suurt hulka erinevaid rühmitusi ja arusaamu. Algkristlus oli vägivallatu. Kuigi [[Jeesus Natsorai]] ei rajanud kirikut kui organisatsiooni, on enamus algkristluse uurijaid kindlad, et kristlus kasvas välja Jeesus-liikumisest (28.–30. aastal pKr).
 
Algkristlased laenasid [[juutlus]]est jafuck ur mom u bustardja [[antiikkultuur]]ist väljendusvormid ja sisu. Algkristlased, [[Jeruusalemma algkogudus]]es ja Galilea algkogudustes tuginesid juudi tarkuskirjandusele ja kreeka-rooma filosoofilisele kirjandusele. Algkristlased võtsid omaks palju juutluse ja antiikkultuuri väärtushinnanguid, olles lahutamatult seotud judaistlike juurte ning [[hellenism|hellenistliku]] kultuuriga. Esimeste aastakümnete kristluse algusest tunnistav vanim tekstilõik on 1Kr 15:3–7. Selles on kaks arengusuunda: [[Peetrus]], "12" ja 500 ning [[Jaakobus (Jeesuse vend)|Jaakobus]] ja "[[apostlid]]". Arvatavalt Jaakobus ja [[apostel|apostlid]] tegutsesid [[Jeruusalemm]]as (ja Juuda maakonnas) ning Peetrus ja "12" Galileas.
[[File:Roman empire 395.jpg|pisi|300px|[[Rooma keisririik]] 395. aastal]]
Esimeste sajandite jooksul m.a.j kasvas kristlus teistest [[kultus]]test ja religioonidest suuremaks. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse [[apostel|apostlid]], kellest tähtsaimad on [[Peetrus]], [[Apostel Johannes|Johannes]] ja hilisem liitunu [[Paulus]]. Esimesed [[Varakristlus|varakristlaste]] järglas[[kogudus]]ed tekkisid [[1. sajand]]il [[Jeruusalemm]]as ja [[Galilea]]s, seejärel [[Antiookia]]s ja [[Damaskus]]es, misjärel tõenäoliselt [[Babüloonia]], [[Armeenia]] ja [[Gruusia]] aladel. Läbi [[Väike-Aasia]] levis ristisuk [[Balkani poolsaar]]e aladele, [[Egeuse meri|Egeuse mere]] äärsetele [[Vana-Makedoonia]] ([[Philippi]]) ja Kreeka ([[Thessaloniki]], [[Kórinthos]]) aladele. Õpetus levis ka lõunas [[Aleksandria]]sse ning [[Põhja-Aafrika]] aladele. Ajalooliselt oli Egiptus üks olulisemaid kristlikke piirkondi, üks kristluse hälle, mis tänapäevaks on aastasadadega islamiseerunud. [[Lähis-Ida]] oli algselt kristluse kants, kust see kiirgus [[Aafrika]]sse, [[Aasia]]sse ja läbi [[Konstantinoopol]]i Euroopasse. Ajalooliselt olid kristlikud piirkonnad tänapäeva [[Jordaania]], [[Palestiina]], [[Süüria]], [[Türgi]] ning [[Rooma keisririik|Vana-Rooma keisririigi]] Aafrika provintsides (tänapäeva [[Liibüa]], [[Tuneesia]], [[Alžeeria]]) oli kristlus üsna levinud. Tänapäevaks on need alad aastasadadega [[islam]]iseerunud. Lõuna-Euroopas levis õpetus Vana-Rooma impeeriumi pealinna Rooma ning sealt edasi impeeriumi aladele.