Pöördtranskriptaas: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Parandasin teksti keeleliselt, kui ka tõlkimisel tekkinud sisulised vead. Korrastasin ülesehitust. Osa teksti vajab veel korrigeerimist, samuti viited. |
PResümee puudub |
||
5. rida:
Enim uuritud pöördtranskriptaasid:
* HIV-1 pöördtranksriptaas, mis on pärit inimese [[HIV|immuunpuudulikkuse]] tüüp 1 viiruselt
* M-MLV pöördtranskriptaas Moloney hiire [[leukeemia]] viirusest, mis on
* AMV pöördtranskriptaas linnu müeloblastoosi viirusest, mis koosneb samuti kahest subühikust
* [[Telomeraas|Telomeraasi]] pöördtranskriptaas, mis takistab kromosoomi otsade lagunemist pärast mitmeid replikatsioone
16. rida:
Pöördtranskriptaasi kasutavad viirused replikatsioonil. Pöördtranskribeerivad [[RNA-viirused]] (näiteks [[HIV|HI-viirus]]) kasutavad ensüümi, et pöördtranskribeerida oma RNA genoom DNA-ks. Vastav DNA on võimalik seejärel integreerida peremeesorganismi genoomi ning läbi selle saab viirus enda genoomi replitseerida. Pöördtranskribeerides [[DNA-viirused|DNA-viiruseid]], näiteks [[Hepadnaviirus|hepadnaviirust]], on võimalik kasutada saadud RNA-d matriitsahelana uute DNA ahelate kokkupanemisel. Pöördtranskriptaasi puudumisel ei oleks viirused võimelised enda genoomi replitseerima. <ref name=":0" />
Pöördtranskriptaas kasutab RNA matriitsahelat, et sünteesida kaheahelaline DNA. Viirustes, kus pöördtranskriptaasil on puudu DNA-sõltuv DNA polümeraasne aktiivsus, on võimalus, et kaheahelalist DNA-d sünteesitakse peremeesorganismi kodeeritud [[DNA polümeraasid|DNA polümeraas δ]] abil. See toimib, kuna polümeraas ekslikult tuvastab viraalse DNA-RNA kui [[Praimer|praimeri]] ning sünteesib kaheahelalise DNA samal mehhanismil nagu praimeri eemaldamiselgi, kus uus sünteesitud ahel vahetab välja originaalse RNA matriitsi. Pöördtranskriptsiooni puhul on vigade ehk mutatsioonide tekkimise tõenäosus suur ja seega on see põhiline protsess, mis põhjustab [[Ravimiresistentsus|ravimresistentsust]].<ref name=":1" />
[[Retroviirused]] kasutavad pöördtranskriptaasi üheahelalise genoomse RNA transkribeerimiseks kaheahelaliseks cDNA-ks, et see integreerida peremeesgenoomi. Nende genoom koosneb kahest positiivse laenguga üheahelalisest RNA molekulist (ss-RNA ehk ''single-stranded RNA''), millel on 5’-''cap'' ja 3’-polüadenenüleeritud saba. Retroviirusteks on näiteks inimese immuunpuudulikkuse viirus ([[HIV]]) ja inimese [[T-lümfotroopne viirus]] (HTLV). Kaheahelalise DNA süntees toimub [[Tsütosool|tsütosoolis]]<ref name=":0">Bio-Medicine.org - Retrovirus Retrieved on 17 Feb, 2009</ref> järgmiste protsesside tulemusena:
[[Fail:Reverse_transcription.svg|pisi|Pöördtranskriptsiooni mehhanism VI klassi ssRNA-RT HI-viiruses]]
30. rida:
# Toimub “hüpe”, kus teiselt ahela PBS hübridiseerub esimese ahela komplementaarse PBS-järjestusega.
# Mõlemad ahelad pikendatakse, et moodustada täielik kaksikahelaline DNA, mida on võimalik [[Integraal|integraasi]] abil integreerida peremeesorganismi genoomi.
Kaheahelalise DNA sünteesi käigus toimub ka ahela ülekanne, mil lühike DNA (algse RNA-sõltuva DNA sünteesi produkt) translokeerub aktseptor-regiooni genoomi teises otsas. Pöördtranskriptaas töötleb seda ala hiljem tänu oma DNA-sõltuvale DNA aktiivsusele.<ref name=":1">Telesnitsky A., Goff S. P. (1993). "Strong-stop strand transfer during reverse transcription". In Skalka, M. A.; Goff, S. P. Reverse transcriptase (1st ed.). New York: Cold Spring Harbor. p. 49. ISBN 0-87969-382-7.</ref> Retroviraalse RNA praimeri seondumise ala
HI-viiruse pöördtranskriptaas omab samuti ribonukleaasset aktiivsust, mis lagundab cDNA sünteesi käigus viraalse RNA. Lisaks on HIV pöördtranskriptaasil DNA-sõltuv DNA polümeraasne aktiivsus, mis kopeerib cDNA senssahela antisenss-DNA ahelaks, et sünteesida kaheahelaline viraalse DNA vaheühend vDNA.<ref>Doc Kaiser's Microbiology Home Page > IV. VIRUSES > F. ANIMAL VIRUS LIFE CYCLES > 3. The Life Cycle of HIV Community College of Baltimore County. Updated: Jan 2008.</ref>
|