Amalie Konsa: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
'''Amalie-Luise Konsa''' (õieti ka '''Amalie-Luise Konts''', alates 2. augustist 1937 '''Amalie-Luise Fuchs''', lavanimega '''Brigitta'''; [[10. märts]] [[1873]] [[Raadi vald]], [[Tartu maakondTartumaa]] – [[19. juuli]] [[1949]] [[Tartu]]) oli [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] näitlejanna. Teda on nimetatud eesti teatri vanaemaks. [[1886]]. aastal alustas Amalie Konsa laulmist [[Vanemuine (teater)|Vanemuise Seltsi]] lavakooris, hiljem sai temast juba näitleja. Ta mängis Vanemuises aastatel 1906–1949 (mõningate vaheaegadega). Ta näitles nii [[August Wiera|Wiera]] kui ka [[Karl Menning|Menningu]] trupis.
 
==Elulugu==
10. rida:
[[1903]]. aastal juhtus aga õnnetus – senine seltsimaja põles maha. Teatritegevus langes seejärel varjusurma, sest kogu energia ja kapital oli suunatud uue teatrimaja ehitamisse. Wiera trupp tegutses mõnevõrra edasi, andes suvel seltsi aias üksikuid etendusi, kuid peagi pudenes laiali.
 
[[1906]]. aasta sügisel moodustatud kutselisse draamatruppi pääsesid Wiera trupi asja-armastajatest vaid Amalie Konsa, [[Leopold Hansen]] ja [[Karl Triipus]]. [[Kalju Haan]] kirjutab: ""Vanemuise" kutseliseks muutumisel oli Amalie Konsa veendunud, et teda kui vähese haridusega inimest sinna ei vajata. Ent ometi tuli kutsekiri [[Karl Menning|K. Menningult]] ja kohe ülesandega – ilmuda [[August Kitzberg|"Tuulte pöörises"]] proovile. Avaetenduse Anu järel tuli tihedas rivis hulk erinevaid rolle – "Bartel Turaseri" Albine, "Kasvataja Flachsmanni" proua Riesendahl, "Jäämineku" proua von Sovinska jne. Päikeselisele ja südamlikule Amalie Konsale lähenes K. Menning tema loomuldasa, isegi hellitavalt. A. Konsa koolitajaiks said suuresti tema enda eluvõitlus ja see keskkond, kus ta seda võitlust pidas. Ta memmed, kadakatantad ja tõusikuprouad olid elust nähtud. Neid rolle tuli tal kõige enam mängida."<ref> Haan, Kalju 1987: Karl Menning ja teater "Vanemuine". Eesti Raamat, Tallinn. lk 205 </ref>
 
[[1926]]. aastal tähistas Amalie Konsa esimese kutselise näitlejana Eestis oma lavategevuse uhket 40-aastast juubelit.
16. rida:
Aastal [[1927]] osales ta filmis "Noored kotkad".
 
Kuid juba samal aastal sunniti ta teatrist enneaegselt lahkuma. Ta pidi saama hakkama [[Eesti Kultuurkapital|kultuurkapitali]] nigela pensioniga, millele teenis väikest lisa [[Tartu Sõdurite Kodu]] trupis esinemise eest. Ühel suvel hankis ta linnalt paadiga üle jõe vedamise loa. [[Eduard Türk|E. Türk]] meenutabmeenutas: "Olgu ilm milline tahes, istus ta hommikust õhtuni linna serval Oa tänava otsa kohal jõe kaldal ja kasseeris sendikesi, kuna tema abiline soovijaid paadiga üle vedas."<ref> Türk, Eduard 1964: "Sinilindu püüdmas: teatrimälestusi". Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn. lk 121–122 </ref>
 
Mõnda aega elas ta oma poja juures [[Sindi]]s, aga lootis siiski edasi, et ühel päeval kutsutakse ta teatrisse tagasi. [[1944]]. aastal tegigi seda [[Kaarel Ird]]. Vanemuisest oli selleks ajaks saanud juba nõukogude teater.
24. rida:
Ta maeti [[Raadi kalmistu|Tartu Maarja (Raadi) kalmistule]] A. Wiera ja K. Menningu kalmude lähikonda. Marmortahvlile kirjutati: "See on mu emake, see on mu kullake".
 
Amalie Konsa viimane elukoht (Ülikooli 11) on tähistatud portreereljeefiga pronksist mälestustahvliga, mille autor on E.[[Elmar Rebane]].
 
==Rollid==
37. rida:
Teine mälestusväärne roll on [[August Kitzberg|Kitzbergi]] "Libahundi" vanaema. "Tema vanaema oli orjuse viletsuses ja alandustes kivistunud ning nürinenud. Pimeda kustunud pilk nägi kaugele nii minevikku kui ka tulevikku. Imelise monotoonse häälega filosofeeris ta elutarkusi. "Ei ole midagi uut, kõik kordub siin maailmas.""<ref> Kask, Karin 1970: Teatritegijad, alustajad : Eesti teatrilugu, [lõpmatus] – 1917". Eesti Raamat, Tallinn. lk 158 </ref>
 
== Tunnustused ==
*[[1936]] teeneline näitleja
*[[1936]] Eesti Näitlejate Liidu teenete kuldrinnamärk
*[[1948]] [[Eesti NSV teeneline kunstnik]]
 
== Viited ==
{{viited}}
 
== Välislingid ==
* {{ISIK|1494}}
 
{{JÄRJESTA:Konsa, Amalie-Luise}}
54. rida:
[[Kategooria:Sündinud 1873]]
[[Kategooria:Surnud 1949]]
[[Kategooria:Maarja kalmistule maetud]]