Läänemaa Suursoo: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
soostiku liigendus |
||
4. rida:
Läänemaa Suursoo võeti kaitse alla esmalt [[sookaitseala]]na 1981. aastal. Hiljem moodustati [[Läänemaa Suursoo maastikukaitseala]].
Läänemaa Suursoo koosneb arvukatest soolaamadest, mida eraldavad [[Vihterpalu jõgi]] ja tema lisajõed: [[Metslõugu oja]], [[Pennu oja]], [[Kaldamäe oja]], [[Piirsalu jõgi]] ja [[Kõrtsioja (Läänemaa)|Kõrtsioja]]. Kõik need vooluveed on 20. sajandi algusest kuni keskpaigani vähemalt sood läbivas osas muudetud magistraalkraavideks. [[Soode kuivendamine|Soode kuivendamise]] mõju on soostiku põhialal siiski vähene, põhjustades endiste madalsooalade [[Rabastumine|rabastumist]]. Nii on suurel osal ssoostiku idaosast kujunemas [[siirdesoo]] kooslused. Vaid osade magistraalkraavide ääres on tugeva kuivenduse tulemusel kasvanud [[Kõdusoomets|kõdusoometsad]]. Tugeva kuivendusega on väiksemad soostiku servaalad. Peamised põllumajanduse jaoks kuivendatud alad on [[Hindaste]] ja [[Kuijõe]] küla lähistel, metsanduslkku sookuivendust on põhjaservas [[Hatu]] küla lähistel ja [[Tänavjärv]]<nowiki/>est põhjas.
Läänemaa Suursoos on arvukalt [[Raba|rabamassiive]]. Suurim neist on [[Linnuraba (Läänermaa Suursoo)|Linnuraba]] soostiku edelaosas. Soostiku põhjaservas on [[Soo-otsa raba]] samanimelise endise küla all ning madala luitemaastiku ja soosiilude mosaiigiga seotuna [[Kõrgeraba]] [[Hindaste]] küla all, [[Tänavjärve raba]] ja [[Veskijärve raba]] [[Tänavjärv|Tänavjärvest]] põhja pool. Viimaste rabamassiivide põhjapoolsed servaalad on Eesti kõige esinduslikumate [[Nõmmraba|nõmmrabade]] seas. Need nõmmrabaalad on põhja poolt seotud veel [[Änglema raba|Änglema rabaga]]. Väiksemaid rabalaike on mujalgi Suursoo põhjaosas teiste sookoosluste ja madalate luidete vahel.
Hästi säilunud [[Madalsoo|madalsooalad]] paiknevad [[Linnuraba (Läänemaa Suursoo)|Linnuraba]] ümbruses, Seal kasvab suurtel aladel mitmeid haruldasi [[Looduskaitse all olevad liigid Eestis|kaitsealuseid]] taimi: [[Tume nokkhein|tumedat nokkheina]], [[rabaluga]], [[Harilik sookäpp|sookäpp]]<nowiki/>a. Piirkonnas kasvab Euroopa [[Punane raamat|Punase raamat]]<nowiki/>u seeneliik [[vesi-külmaseen]]. Väiksemaid looduslikus seisus madalsooalasid on ka mitmel pool soostiku servaaladel.
Enamus soostiku idaosa madalsooalasid on kuivendusest vähemal või rohkemal määral mõjutatud. Seal kasvab väga laialdastel aladel [[harilik porss]]. Tugevama kuivenduse mõjuga aladel on porsasoo muutunud juba siirdesooks.
Suursoo põhjaosas asuvad [[Tänavjärv]] ja selle lähedal väiksem [[Mustjärv (Tänavjärve)|Mustjärv]].
[[Kategooria:Lääne maakonna sood]]
| |||