Moe mõis: erinevus redaktsioonide vahel

'''Moe mõis''' ([[saksa keel]]es ''Muddis'') oli [[rüütlimõis]] [[Järvamaa]]l [[Ambla kihelkond|Ambla kihelkonnas]]. Nüüdisajal jääb kunagisekunagine mõisa territooriummõis [[Tapa vald]]a, [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]].

Moe mõisamõisat on esmakordseltesimest korda mainitud [[1500]]. aastal, mil see kuulus [[Hermann Rothase]]le. [[1566]]. aastal oli Moe mõisal 12 adratalu 12 [[adramaa]]ga. Samast aastast pärinevad esimesed kirjalikud teated ka mõisa külade, Moe (''Muddis'') ja Koluotsa (''Kollotz''), kohta.<ref name="eestigiid" >{{eestigiid|94|1547||Moe küla}}</ref>

Aastail [[1585]]–[[1592]] olidoli omanikuksmõisa omanik [[Lars Hordeel]]. [[Reinhold Lode]] omandas mõisa [[Jakob De la Gardie]] käest 1623. aastal<ref>Jacob de la Gardie vertauscht sein Gut Muddis gegen das Erbgut Korbiss und das Dorf Hirmell bei Kolk an Reinhold Lode. Reval den 1. Februar 1623. Kopie (EAA.858.2.2055)</ref>. Moe mõis säilitas oma algse [[pärusmõis]]a positsiooni ka [[17. sajand]]i lõpu [[mõisate reduktsioon]]i ajal,<ref name="eestigiid" />, kui olidselle omanikeksomanikuks olid [[Suurgild]]i vanem [[Claus Nottbeck]] (1634–1709) ja tema poeg [[Claus Nottbeck (1663–1701)|Claus Nottbeck]] (1663–1701); [[Tallinna raehärra]] (1726) ja Suurgildi vanem [[Claus Johann Nottbeck]] (1689–1735),; Tallinna raehärra (1762) ja ülemkohtufoogt [[Nikolaus Hermann Johann Nottbeck|Nikolaus Nottbeck]] (1714–1772); [[1765]] von [[Lambsdorff]]; kindralleitnant [[Georg Johann von Friesell]] (1727–1788), viimase tütar [[Elisabeth Charlotte von Friesell|Elisabeth Charlotte von Löwenstern]] (sündinud Friesell; 1780–1853), kes abiellus 1809 leitnant [[Georg Friedrich Wilhelm von Wendrich|Georg von Wendrich]]iga (1780–1844) [[Uudeküla mõis|Uudeküla]]st; [[1816]] von [[Wendrich]]; [[1847]] [[Georg Nicolai Wilhelm von Wendrich|Nikolai von Wendrich]] (1811–1872); [[1872]] haagikohtunik [[Karl von Wrangel]].<ref>[http://www.freewebs.com/tiks11/misaekskursioon2005.htm Reis Järva- ja Virumaa piirile 2005. Giid Ants Hein]</ref>

[[1886]]. aastal omandas Moe mõisa [[eestlased|eestlane]] [[Jakob Kurberg]], kellele juba varem kuulusid [[Einmanni mõis|Einmanni]] ja [[Saiakopli mõis]].<ref name="eestigiid2" >{{eestigiid|0|447|15}}</ref> Tema pärijate vaheliselPärijatevahelisel kokkuleppel said 1912 nende mõisademõisate omanikuks tema pojad, – agronoom Arved Kurberg ja ehitusinsener Ewald Kurberg.<ref>[[Eesti Ajalooarhiiv]]i [http://www.eha.ee/kinnistud/kinnistud.php?module=65&op=3&kid=17165 Kinnistute register: Moe mõis (Ambla khk)]</ref>

Esimesed andmed käärimistööstuse kohta pärinevad 1688. aasta 23. juunist, pärinevadkui esimesedkoostati andmedMoe käärimistööstuslikustmõisa aspektist,maade milja on koostatudmajade üksikasjalik revideerimis-revideerimise ja inventariseerimisaktinventariseerimise maade ja majade kohta Moelakt. Järgmised ametlikud ülestähendused selle viinaköögi kohta pärinevad [[1794]]. aastast, kuimil koostati „RevaliRevali kreisi viinaköökide registrit“registrit, kuhu kanti ka ''Muddise'' (tänapäeval Moe) mõisa viinaköök.<ref>[http://www.muuseum.ee/et/muuseumid/eesti_muuseumid/by_state?action=details&museum_id=108 Eesti Piiritusetööstuse Muuseum]</ref>

Aja jooksul palju omanikke vahetanud mõisa omandas [[1886]]. aastal varem [[Einmanni mõis|Einmann]]i ja [[Saiakopli mõis]]a omandanud eestlane Jakob Kurberg, kes arendas. [[1887]]. aastal Moelearendas ta Moel endisest mõisa [[viinaköök|viinaköög]]ist välja moodsa [[piiritus]]etehase, millest sai Eesti üks suuremaid piiritusevabrikuid. Hoone läänetiib kavandati piirituse tootmiseks, idatiivas pruuliti aga [[õlu]]t. Pärast [[1908]]. aasta tulekahju ehitati kõrgemaks betoonist ülaosaga rektifikatsioonitorn. Vabriku ees on maakividest piiritusekelder.

Arvatavasti 18. sajandi lõpuosas püstitatirajati mõisa ühekorruseline varaklassitsistlik ühekorruseline puidust peahoone, mida 20. sajandi algul veidi ümber ehitati. Peahoone on nüüdseks hävinud (säilinud vaid välistrepp);, alles on aga mitu kõrvalhoonet. Neist vaatamisväärseim on kaaristuga ait, mis asub maantee ääres;, seeent seisab praegu kasutult.

Moe mõisa härrastemaja oli tõeline pärl vanemat tüüpi häärberite seas tõeline pärl. H. Pirangi raamatus „Das Baltische Herrenhaus“ on kirjeldatud kolme iseloomulikku vana arhitektuuri esindajat: ''Kardis'' [[Liivimaa]]l, ''Muddis'' [[Eestimaa]]l ja ''Kulben'' [[Kuramaa]]l.<ref name="eestigiid" />