Schrödingeri kass: erinevus redaktsioonide vahel

'''Schrödingeri kass''' on [[mõtteline eksperiment]], mille kavandastöötas välja [[kvantmehaanika]]-<nowiki/>alaste töödega kuulsaks saanud Austria füüsikateoreetik [[Erwin Schrödinger]]. Selle eksperimendiga soovis ta näidata kvantmehaanika ebatäiuslikkust üleminekul mikromaailmast makromaailma.

Kvantmehaanika väidab, et kui nö.n-ö rasket aatomi tuumaaatomituuma (mis võib radioaktiivselt laguneda) ei vaadelda, on selle osakese olek kirjeldatud 2 oleku superpositsioonina ehk tuum on samal ajal nii ergastatud kui ka mitteergastatud. Järelikult kass, kes istub sellise aine aatomitega ühes kastis, on samal ajal nii surnud kui ka elus. Kui kast avada, võib vaatleja näha vaid ühte võimalikku olekut: kas tuum lagunes ja kass on surnud või tuum ei lagunenud ja kass on elus.

Kuna on ilmselge, et kass peab olema kas elus või surnud (kuna nende kahe oleku kombinatsiooni ei eksisteeri), siis on see seaduspära omane ka aatomi tuumaleaatomituumale. See peab kindlasti olema kas ergastatud või mitte.

Suurtes keerulistes süsteemides, mis koosnevad mitmetest miljarditest aatomitest, toimub dekoherents peaaegu hetkeliselt ning seetõttu ei ole võimalik, et kass oleks kas või mingilgi ajahetkel korraga nii surnud kui ka elus. Dekoherents ise on üks olulisemaid eksperimendi osi.

Originaalartikkel ilmus 1935. aastal. Artikli eesmärk oli arutadaarutleda [[Einsteini-Podolsky-Roseni paradoks]]i üle, mille [[Albert Einstein]], [[Boris Podolsky]] ja [[Nathan Rosen]] eelnevaltolid samal aastal avaldasidvarem avaldanud. EPRi ja Schrödingeri artikkel tõid sisse “[[kvantpõimitus]]e” (saksa keeles ''Verschränkung'', inglise keeles ''quantum entanglement'', Schrödingeri loodud termin) mõiste, veidra seisundi, mis on omane kvantolekutele, kus kaks süsteemi ilmnevad superpositsioonina.