Väliskaubandus: erinevus redaktsioonide vahel

'''Väliskaubandus''' on [[kapital]]i, [[toode]]te ja [[teenus]]te üle rahvusvaheliste piiride vahetamine. See on toodete ja teenuste vahetamine kõikide maailma riikide seas. Enamus riikides esindab selline [[vahetuskaubandus]] märkimisväärset osa [[sisemajanduse kogutoodang]]ust (SKP). Kuigi väliskaubandus on eksisteerinud läbi ajaloo, on selle majanduslik, poliitiline ja sotsiaalne tähtsus viimaste sajandite jooksul märgatavalt tõusnudsuurenenud.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.dictionary.com/browse/trade|Pealkiri=Definitsioon|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>

Riik saab tarbeesemeid, mille tootmine selle territooriumil võimalik ei ole. Riik saab neid tooteid, mille tegemine kohapeal oleks väga kallis, odavamalt. Väliskaubandus võimaldab riikidel spetsialiseeruda nende tarbeesemete tootmisestootmisele, mille jaoks on riigis sobivad ressursid. See aitab kaasa tööstuse ja põllumajanduse arengule. Välise konkurentsi kartus aitab kaasa kohaliku toodangu kvaliteeti parandamisele ning ennetab kohalikke monopole. Väliskaubandus tooblähendab inimesieri erinevatestriikide riikidest teineteisele lähemaleinimesi.

Ülemaailmselt kauplemine annab tarbijatele ja riikidele võimaluse avastada uusi turge ja tooteid. Väliskaubanduses on peaaegu kõik tooted: toittoiduained, riided, varuosad, nafta, juveelid, vein, aktsiad, valuuta ja vesi. Kaubeldakse ka teenustega: turism, pangandus, konsultatsioonid ja transport. Toode, mida müüakse globaalsel turul, on [[eksport]] ja toode, mis on ostetud globaalselt turult, on [[import]]. ImporteImporti ja eksporteeksporti arvestatakse riigi kontol jooksvalt maksebilansis.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.investopedia.com/terms/b/bop.asp|Pealkiri=Balance of payments|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>

Industrialisioon, tehnoloogia areng, kaasa arvatud [[transport]], [[globaliseerumine]], rahvusvahelised korporatsioonid ja allhanked mõjutavad kõik suurelt rahvusvahelist kaubandussüsteemi. Rahvusvahelise kaubanduse suurendamine on hädavajalik globaliseerumise jätkusuutlikuseksjätkusuutlikkuseks. Ilma selleteselleta oleksid riigid piiratud vaid sellega, mida riigisiseselt toodetakse. Väliskaubandus ei oleerine printsiibipõhiselt erinev sisekaubandusest, sest motivatsioon ja eripoolteeri poolte käitumine kaubanduslikus mõttes ei muutu fundamentaalselt, hoolimata sellest, kas protsess toimub piirisiseselt või -väliselt. Peamine erinevus seisneb selles, et väliskaubandus on tavaliselt kallim kui sisekaubandus. Selle põhjuseks on see, et importimisega käivad üldiselt kaasas lisakulud nagu [[tollimaks]], ajalised maksumused piiripealsete viivituste tõttu ja riikide erinevustega (keel, õigussüsteem, kultuur) seotud maksudega.

Teine erinevus sise- ja väliskaubanduse vahel on, et tootmistegurid nagu kapital ja [[tööturg]] liiguvad kergemini riigisiseselt. See tähendab, et väliskaubandus on põhiliselt piiratud vahetamaks pigem tooteid ja teenuseid kui kapitali, [[tööjõud]]u või teisi tootmiseks vajalikke tegureid. Toodete ja teenuste kaubandus saab olla asenduseks tootmistegurite kaubanduse puudumisele. Selle asemel, et sisse tuua tootmistegureid, saab riik importida kaupa, mida tootes intensiivselt kasutatakse. Näiteks võib tuua USA töömahukate kaupade impordi Hiinast. Selle asemel, et sisse tuua Hiina töötajaid, impordib USA kaupa, mis on toodetud Hiina tööjõu poolt. 2010. aasta uuring näitas, et väliskaubandus suurenes, kui riik võõrustas immigrantidest tööjõudu, aga mõju kaubandusele vähenes, kui immigrandid integreerusid võõrustavasse riiki.<ref>{{Netiviide|Autor=Kusum Mundra|URL=https://papers.ssrn.com/sol3/papers.cfm?abstract_id=1693334|Pealkiri="Immigrant Networks and U.S. Bilateral Trade: The Role of Immigrant Income|Väljaanne=|Aeg=2010|Kasutatud=2017}}</ref>

Väliskaubandus on ka üheks [[majandusharu]]ks, mis koos rahvusvahelise rahandusega, moodustab suurema haru nimega– rahvusvahelinerahvusvahelise majandusmajanduse.

== Kõige suuremadSuuremad ekspordiartiklid<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.macalester.edu/research/economics/PAGE/HAVEMAN/Trade.Resources/TradeData.html|Pealkiri=Rahvusvahelise kaubanduse statistika|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://wits.worldbank.org/default.aspx|Pealkiri=Import-eksport|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://comtrade.un.org/|Pealkiri=Väliskaubandus|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> ==

| [[Toornafta]] || 786.,3

| [[Autod]] || 672.,9

| Töödeldud naftaõlid || 605.,9

| Telefoniseadmed || 532.,2

| Integraallülitused] || 516.,7

| Autoosad/lisad || 349.,2

| [[Ravimid]] || 322.,1

| [[Arvuti]]d, [[e-luger]]id || 320.,4

| [[Kuld]] (survetöötlemata) || 297.,1

| Naftagaasid || 250.,2

| Verefraktsioonid (sh [[antiseerum]]id) || 127.,6

| [[Õhusõiduk]]id ja kosmosesõidukid || 122.,4

| Arvutiosad ja -lisadlisaseadmed || 121.,3

| [[Teemandid]] || 121.,1

| [[Veoauto]]d || 113.,4

| Isoleeritud juhedjuhtmed/kaablid || 112.,4

| [[Päikeseenergia]] [[diood]]id|| 112.,0

| Elektromeditsiiniline varustus || 107.,7

| Juveelid/[[vääriskividvääriskivi]]d || 97.,7

| PrintimismasinadTrükimasinad || 93.,8

| Madalpinge lülitidMadalpingelülitid || 93.,6

| Televiisorid, monitoridkuvarid, projektorid || 92.,8

| Elektrilised muundurid/jõuallikad || 91.,7

| Vedelkristallist/[[laser]]-/optilised [[tööriistad]] || 85.,0

| -– || [[Maailm]] || 32,180 || 9,415 || 41,595

| -– || [[Euroopa Liit]] || 3,821 || 1,604 || 5,425