Erinevus lehekülje "De iure" redaktsioonide vahel

Lisatud 85 baiti ,  3 aasta eest
resümee puudub
{{pealkiri kaldkirjas}}
'''''de iure''''' (kaehk '''''de jure''''' lad.([[ladina keeleskeel]]es 'kehtiva õigusega', 'õiguslikult, juriidiliselt', 'seaduste kohaselt', 'ametlikult'). Mõiste vastandub väljendile ''[[de facto]]'' ('tegelikult', 'faktiliselt', 'praktikas'). Neid väljendeid kasutatakse vastanduvatena juhtudel, kui mingi olukord on tegelikult ja juriidilis-õiguslikult erinev.
 
On olukordi, kus faktiliselt mittejärgitavad normid võivad kehtivuse kaotada. Näiteks ''[[desuetudo]]''-olukord. Seetõttu võib mingi normi või olukorra mittekehtivusest ''de facto'' tuleneda ka selle normi või olukorra mittekehtivus ''de iure''.
 
Paljudel puhkudel võib faktiliste olukordade õiguseks muutumine olla takistatud mõne õiglusest tuleneva põhimõtte tõttu. Näiteks, kui ei tunnistata rahvusvahelises õiguses territooriumi omandamist sõjalise anneksiooni kaudu. Sellisel juhul kontrollib seda territooriumi küll ''de facto'' annekteerija, kuid tal puudub ''de iure'' tunnustus ja ta ei ole seetõttu rahvusvahelises plaanisrahvusvaheliselt õiguskohane sellel territooriumil tegutsema.
 
Tüüpiliseks näiteks on USAAmeerika Ühendriikide riigisekretäri [[Henry Stimson]]<nowiki/>i nime järgi tuntuks saanud USAAmeerika Ühendriikide välispoliitilist suhtumist väljendanud [[Stimsoni doktriin]], mille kohaselt USAAmeerika Ühendriikide valitsus teatas Hiina ja Jaapani valitsustelevalitsusele saadetud noodi kaudu, et ei kavatse tunnustada [[Briand-Kelloggi pakt]]<nowiki/>i rikkumise tulemusena toimunud territoriaalseid muudatusi, mille käigus Jaapan okupeeris osa Hiinast.
 
Kõige sagedamini kasutataksegi neid väljendeid rahvusvahelises õiguses ja poliitikas. Näiteks võib valitsus olla ametis ''de iure'', olles kehtiva õiguse kohaselt ametisse astunud. Seevastu ''de facto'' valitsusel puudub õiguslik tunnustus, mis väljendub temaga läbikäimise piiramisel hädavajalikuni ning selgel deklareerimisel, et tegu pole ''de iure'' tunnustamisega.
 
Sisuliselt on tegemist lõpliku seadusejärgse tunnustamisega. Riigile antakse rahvusvahelise õiguse subjekti staatus ja temaga seatakse sisse diplomaatilised suhted. Soome tunnustas Eestit ''de iure'' juulis 1920 ja Poola sama aasta detsembris. Suurriigid tunnustasid Eestit kollektiivselt ''de iure'' iseseisva riigina [[Antant]]<nowiki/>i Kõrgema Nõukogu kaudu jaanuaris 1921. USAAmeerika Ühendriigid tegitegid seda viimase suurriigina juulis 1922. Suurbritannia tunnustas Nõukogude Venemaad ''de iure'' alles 1924. aastal. USA keeldus 1949–79.aastatel aastatel1949–1979 ''de iure''  tunnustamast Hiinat.
 
== Vaata ka ==