Pöördtranskriptaas: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Tlkkio (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
{{keeletoimeta}}
'''Pöördtranskriptaas''' on [[ensüüm]], mille abil saadaksesünteesitakse [[RNA]] referentsahelalt sünteesida[[Matriitsahel|matriitsahelalt]] komplementaarne [[DNA]] ([[cDNA]]) ahel. Seda protsessi nimetatakse pöördtranskriptsiooniks, enimning valdavalt seostatakse seda [[Retroviirused|retroviirustega]]. Lisaks neileretroviirustele kasutavad pöördtranskriptaasi ka mõned muudteised viirused, näiteks hepatiit [[B-hepatiidi viirus]], mis kuulub hepadnaviridaedesugukonda hulka''[[Hepadnaviridae]].'' PöördtranskriptaasiSellepärast inhibiitoreidon kasutataksepöördtranskriptaasi inhibeerivad ühendid laialdaselt kasutusel antiretroviraalsete [[Ravim|ravimitena]]. Seda on seostatud ka [[Kromosoom|kromosoomide]] lõppude [[DNA replikatsioon|replikatsiooniga]] ning osade mobiilsete geneetiliste elementidega (retrotransposoonid).
 
Retroviraalne pöördtranskriptaas viib läbi kolme järjestikust biokeemilist tegevust:<ref>Tu X, Das K, Han Q, Bauman JD, Clark AD, Hou X, Frenkel YV, Gaffney BL, Jones RA, Boyer PL, Hughes SH, Sarafianos SG, Arnold E (September 2010). "Structural basis of HIV-1 resistance to AZT by excision.". Nat. Struct. Mol. Biol. 17 (10): 1202–9. PMC 2987654 Freely accessible. PMID 20852643. doi:10.1038/nsmb.1908.</ref>
13. rida:
 
==Ajalugu==
Pöördtranskriptaasi avastas Howard Temin [[Wisconsini ülikool]]is [[Respiratoor-süntsütiaalne viirus|respiratoor-süntsütiaalse viiruse]] (RSV) [[Virion|virionidest]]<ref>Temin H. M., Mizutani S. (June 1970). "RNA-dependent DNA polymerase in virions of Rous sarcoma virus". Nature. 226 (5252): 1211–3. PMID 4316301. doi:10.1038/2261211a0.</ref>, selle isoleeris iseseisvaltning David Baltimore isoleeris selle 1970. aastal MITs kahest RNA kasvajaviirustestkasvajaviirusest - R-MLV ja samuti RSV. <ref>Baltimore D. (June 1970). "RNA-dependent DNA polymerase in virions of RNA tumour viruses". Nature. 226 (5252): 1209–11. PMID 4316300. doi:10.1038/2261209a0.</ref>. Nende saavutuste eest anti neile 1975. aastal ühine [[Nobeli auhind|Nobeli preemia]] 1975. aastal füsioloogia või meditsiini kategoorias (koos Renato Dulbeccoga). Alguses oli idee pöördtranskriptsioonist väga ebapopulaarne, kuna see oli vastuolus molekulaarbioloogia keskse dogmaga, mis väidab, et DNAdDNA-d transkribeeritakse RNAksRNA-ks ning seeseda omakorda [[Valgud|valguks]]. Alles 1970.pärast aastal,pöördtranskriptaasi mil Temin ja Baltimore avastasid pöördtranskriptsiooni eest vastutava ensüümi (pöördtranskriptaasi),avastamist hakati aktsepteerima ideed, et geneetilist informatsiooni on võimalik muutaüle kanda ka RNAstRNA-lt DNAksDNA-le.<ref>Central dogma reversed". Nature. 226 (5252): 1198–9. June 1970. PMID 5422595. doi:10.1038/2261198a0.</ref>
 
==Funktsioon viirustes==
Pöördtranskriptaasi kodeeritaksekodeerivad ja kasutatakse pöördtranskribeerivate viiruste poolt, mis kasutavad ensüümiviirused replikatsiooni käigus. Pöördtranskribeerivad RNA -viirused (retroviirused) kasutavad ensüümi, et pöördtranskribeerida oma RNA genoom DNAksDNA-ks, mida on võimalik seejärel integreerida peremeesorganismi ning läbi selle replitseerida. Pöördtranskribeerides DNA viirusi, näiteks hepadnaviirust, on võimalik kasutada RNAd matriitsahelana (''template'') uute DNA ahelate kokkupanemisel ja loomisel. HIV nakatab inimest kasutades seda ensüümi. Kui puuduks pöördtranskriptaas, siis ei saaks viiruse pärilikkusmaterjal integreeruda peremeesorgansimi genoomi. Selle tagajärjeks oleks viiruse võimetus replitseeruda.<ref name=":0" />
 
==Pöördtranskriptsiooni protsess==
Pöördtranskriptaas loobsünteesib kaheahelalise DNA kasutades selleks RNA matriitsahelaltmatriitsahelat. Viiruse liikidesViirustes, kus pöördtranskriptaasil on puudulikpuudu DNA-sõltuv DNA polümeraasiaktiivsuspolümeraasne aktiivsus, on võimalus, et kaheahelalist DNAd sünteesitakse peremeesorganismi kodeeritud [[DNA polümeraasid|DNA polümeraas δ]] abil. See toimib, kuna polümeraas ekslikult tuvastab viraalse DNA-RNA kui [[Praimer|praimeri]] ning sünteesib kaheahelalise DNA samal mehhanismil nagu praimeri eemaldamiselgi, kus uus sünteesitud ahel vahetab välja originaalse RNA matriitsi. Pöördtranskriptsiooni puhul on vigade tekkimise tõenäosus suur. See on põhiline reaktsioon, mille käigus võivad tekkida [[Mutatsioon|mutatsioonid]], mille tulemuseks on viiruse resistentsus ravimile.<ref name=":1" />
 
==Retroviiruste pöördtranskriptsioon==
Retroviirused, mida kutsutakse ka klass VI ssRNA-RT viirusteks, on RNAdRNA-d pöördtranskribeerivad viirused DNA vaheetapiga. Nende genoom koosneb kahest positiivse laenguga üheahelalisest RNA molekulist, millel on 5’-''cap'' ja 3’-polüadenenüleeritud saba. Retroviirusteks on näiteks inimese immuunpuudulikkuse viirus (HIV) ja inimese T-lümfotroofne viirus (HTLV). Kaheahelalise DNA süntees toimub [[Tsütosool|tsütosoolis]]<ref name=":0">Bio-Medicine.org - Retrovirus Retrieved on 17 Feb, 2009</ref> järgmiste protsesside tulemusena:
[[Fail:Reverse_transcription.svg|pisi|Pöördtranskriptsiooni mehhanism VI klassi ssRNA-RT HI-viiruses]]
# Spetsiifiline [[Transpordi-RNA|tRNA]] käitub kui praimer ning hübridiseerub viiruse RNA genoomi komplementaarsesse piirkonda, mida kutsutakse praimeri seondumiskohaks (PBS – ''primer binding site'')