Gustav Adolfi Gümnaasium: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Hummel15 (arutelu | kaastöö)
Hummel15 (arutelu | kaastöö)
44. rida:
[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsiooniga]] astus direktor [[Aleksis Kuusik]] tagasi ja [[19. august|19. augustil]] [[1940]] sai uueks direktoriks varem Tallinna Linna Naiskutsekoolis töötanud eesti keele ja [[Kirjandusteadus|kirjanduse]] õpetaja [[Karl Taev]]. [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] kasutatud koolide nummerdamissüsteemi kaudu sai Tallinna Linna Gustav Adolfi Gümnaasiumist Tallinna 1. Keskkool. Kaotati õppemaks ning kodanlikke ideoloogiaid propageerivad ained, mis asendati vene keele, konstitutsiooni ja sõjaväelise kasvatusega. Koolis tegutses Tallinna aktiivsemaid kommunistlike noorte algorganisatsioone, kes kogunesid direktori ametiruumides ja levitasid seinalehte "Ise ehitame", kus kritiseeriti koolielu väärnähtusi ja kajastati päevasündmusi. Õppeedukuse tõstmist peetakse nii tähtsaks, et mahajäänuid hakatakse ahistama. [[16. veebruar]]il [[1941]] kinnitati direktoriks kooliinspektor [[Vassili Peet]]. Kartes repressiooni [[Eestimaa Kommunistlik Partei|võimude]] poolt, kirjutas ta väga punaseid kõnesid, mis õpilastele temast vale mulje jätsid.
 
Kui [[Wehrmacht|Saksa väed]] Tallinna [[Tallinna vallutamine (1941)|vabastasid]], anti direktor Vassili Peet punasena üles ning hukati enda õpilaste poolt. Saksa okupatsiooni ajal taastati Eesti Vabariigi aegne koolikorraldus, mistõttu läks keskharidus taas tasuliseks. Esimeseks võõrkeeleks sai saksa keel, teiseks inglise keel. [[28. august|28. augustist]] [[1941]] paiknesid gümnaasiumihoonetes Saksa väeosad, Raudteevalitsus ja [[Eesti SS-leegion|Eesti Leegion]]. Õpingud toimusid [[1941]]/[[1942]]. õppeaastal [[Tartu maantee]] 44 majas, [[1942]]/[[1943]] [[Sakala tänav|Sakala]] 51 majas veel kahe kooliga ja [[1943]]/[[1944]] sai läbi viidud algul Reaalkooli ruumides, pärast [[Narva]] evakueerimist [[Jakob Westholmi Gümnaasium]]i hoones koos kaheksa erineva kooliga. Puudus oli õpikutest, koolipäev kestis paar tundi. Õppetöö kästi järsult peatada [[25. märts]]il, kuigi see oli juba pidurdunud [[11. märts]] seoses [[Märtsipommitamine|märtsipommitamisega]].
Õppetöö algas uuesti pärast Punaarmee poolset eesti taas-okupeerimist [[23. oktoober|23. oktoobril]] [[1944]] vanas koolihoones [[Suur-Kloostri tänav]]al uue direktori [[Helmi Jürgenstein]]iga.
 
=== Nõukogude okupatsiooniaeg ===
Õppetöö algas uuesti [[23. oktoober|23. oktoobril]] [[1944]] vanas koolihoones [[Suur-Kloostri tänav]]al uue direktori [[Helmi Jürgenstein]]iga. [[1945]]. aastal läks Tallinna 1. Keskkool üle 11-klassiliseks keskkooliks. Uue süsteemi järgi vastas üks õppeaasta ühele klassile. Kooliga liitusid [[Karjamaa Gümnaasium|Tallinna 15. Kool]], [[Kalamaja Põhikool|Tallinna 18. Kool]] ja [[Tallinna Kunstigümnaasium|Tallinna 24. Kool]]. [[1950]]. aastal võeti sisse esimesed tütarlapsed Tallinna 1. Keskkooli. Tallinna 1. Keskkoolis toimus õppetöö ainult eesti keeles. [[1967]]. aastal avati Tallinna 1. Keskkoolis esimene [[Eesti NSV|Nõukogude Eesti]] prantsuse keele süvaõppega klass, mille loomise eestvedajaks oli [[Peterburi Riiklik Ülikool|Leningradi Ülikooli]] lõpetanud prantsuse keele [[filoloog]] Maria Piel, kes tuli Tallinna 1. Keskkooli vene keele õpetajaks. {{kas|[[1975]]}}. aastal avati matemaatika-füüsika eriklassid. [[1981]]. aastal hakati õpetama vene keelt esimesest klassist peale ning kasutusse tuli arvuti. [[1982]]. aastal sai direktoriks [[Ain Siimann]], kes on kõige kauem kooli ajaloos olnud direktor (23,5 aastat).
 
=== Taasiseseisvunud Eestis ===