Gustav Adolfi Gümnaasium: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Süstematiseeritud |
|||
30. rida:
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] jooksul keskenduti Venemaa ajaloole ja [[geograafia]]le ning osa klassiruume muudeti palatiteks.
Saksa vägede pealetungiga [[1917]]. aastal evakueeriti venelastest õppejõud osa koolivaraga [[Nižni Novgorodi kubermang]]u. Tallinnasse jäänud lapsevanemate algatasid uue kooli loomise [[Tallinna Aleksandri Gümnaasium]]i ja Nikolai I Gümnaasiumi liitmisel Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasiumiks, mis sai olema 8-klassiline ja kus määrati kohustuslikuks õppeaineks [[eesti keel]].
[[25. veebruar]]il [[1918]] alanud [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooniga]] Tallinnas kaotati koolide autonoomia. Keelati tsaariaegne koolivorm, määrati õppemaks 80–100 marka, kool nimetati ümber, koolidirektor ja paljud [[Venelased|vene]] päritolu või eestimeelsed õpetajad lasti lahti, mindi üle [[Preisi kuningriik|Preisi]] koolisüsteemile, võimlasaal muudeti hobusetalliks. Uus õppeaasta lükkus edasi toidunappuse tõttu, mille all oli juba eelneval õppeaastal üle poole õpilastest koolis kannatanud.
[[1918]]. aasta novembris algas [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõda]]. [[Punaarmee]]d saatis sõjaalgul edu ja üsna peagi oli ohus Tallinna langemine vaenlase kätesse. [[Tallinna Linnavolikogu]] kuulutas kõik Saksa võimude ümberkorraldused (peale õppemaksu) kehtetuks. Õppetööd segas [[Sakslased|saksa]] õpetajate lahkumine ja õpilaste [[Mobilisatsioon|mobiliseerimine]] [[Kaitseliit]]u. Asemele võeti [[Eestlased|eesti]] õpetajad ja saksakeelsed klassid likvideeriti. 18. märtsiks oli esimest korda kooli ajaloos tegemist täielikult eestikeelse kooliga. Direktoriks valiti [[Aleksis Kuusik]] ([[1919]]–[[1940]] ja [[1944]]–[[1946]]). Kooli ruume kasutasid [[Põhja Pojad|Soome vabatahtlike abiväed]]. Vabadussõjas osales üle 130 Tallinna Poeglaste Gümnaasiumi õpilase, noorimad neist 15-aastased. Seitse poissi langes sõjas. Mitmeid autasustati [[Vabadusrist]]iga ja kõigil osalenuil oli peale sõda vabastus õppemaksust. Langenutele on pühendatud marmortahvel Mederi saalis, mis avati piduliku aktusega [[24. veebruar]]il [[1922]]. ▼
▲[[1918]]. aasta novembris algas [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõda]]. [[Punaarmee]]d saatis sõjaalgul edu ja üsna peagi oli ohus Tallinna langemine vaenlase kätesse. [[Tallinna Linnavolikogu]] kuulutas kõik Saksa võimude ümberkorraldused (peale õppemaksu) kehtetuks. Õppetööd segas [[Sakslased|saksa]] õpetajate lahkumine ja õpilaste [[Mobilisatsioon|mobiliseerimine]] [[Kaitseliit]]u. Asemele võeti [[Eestlased|eesti]] õpetajad ja saksakeelsed klassid likvideeriti. 18. märtsiks oli esimest korda kooli ajaloos tegemist täielikult eestikeelse kooliga. Direktoriks valiti [[Aleksis Kuusik]] ([[1919]]–[[1940]] ja [[1944]]–[[1946]]). Kooli ruume kasutasid [[Põhja Pojad|Soome vabatahtlike abiväed]]. Vabadussõjas osales üle 130 Tallinna Poeglaste Gümnaasiumi õpilase, noorimad neist 15-aastased. Seitse poissi langes sõjas. Mitmeid autasustati [[Vabadusrist]]iga ja kõigil osalenuil oli peale sõda vabastus õppemaksust. Langenutele on pühendatud marmortahvel Mederi saalis, mis avati piduliku aktusega [[24. veebruar]]il [[1922]].
=== Eesti Vabariigi aeg ===
| |||