Ava peamenüü

Muudatused

Eemaldatud 66 baiti, 1 aasta eest
resümee puudub
}}
{{Põhjasõja sündmused}}
'''Põhjasõda''' oli [[1700]].–[[1721]]. peetudaastal [[sõdaLäänemeri|Läänemere]] ülemvõimu pärast peetud [[Läänemeri|Läänemerelsõda]]., Sellesmilles võitlesid [[Rootsi]] vastu [[Moskva tsaaririik]], [[Taani]], [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa]], [[Rzeczpospolita]] ning hiljem ([[1713]]) nendega liitunud [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] ja [[Hannoveri kuurvürstiriik|Hannover]].
 
Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati [[Uusikaupunki rahu]]ga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja [[Venemaa keisririik]] sai suurriigiks, kuni selle ajaniseni oli riigi nimenanimi kasutuselolnud Moskva tsaaririik.
 
== Sõja põhjused ==
[[16. sajand]]i lõpu ja [[17. sajand]]i vallutuste tõttu oli Rootsi muutunud tõeliseks suurriigiks, kes oli vallutanud [[Karjala]] ja [[Ingeri]] (vallutus kinnitati [[Stolbovo rahu]]ga [[1617]]), [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]], [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] ning [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastases sõjas]] muuhulgas [[Lääne-Pommeri]], [[Wismar]]i, [[Bremeni hertsogiriik|Bremeni hertsogiriigi]] ja [[Verden]]i. Samuti oli Rootsi vallutanud [[Taani]] ja [[Norra]] maakondi: Taani maakonnadTaanis [[Skåne maakond|Skåne]], [[Blekinge maakond|Blekinge]] ja [[Halland]]i (vallutus kinnitati [[Roskilde rahu]]ga [[1658]]) ning ,[[Saaremaa]] ja [[Ojamaa]] ning Norra maakonnadNorras [[Jämtland]]i, [[Härjedalen]]i, [[Trondheimi maakond|Trondheimi maakonna]] ja [[Bohuslän]]i.
 
Rootsi võidud said võimalikuks tänu sõjaväe heale ettevalmistusele. Rootsi väed olid palju paremini välja õpetatud kui naaberriikide omad. Tänu laskmisõppustele suutsid nad kiiremini tuld anda. Ent kui sõda venis pikaks ja sõjakulusid ei saanud okupeeritud maadele veeretada, tekkisid Rootsil raskused sõjaväe varustamise ja ülalpidamisega.
 
[[Läänemeri]] oli muutunud praktiliseltjustkui Rootsi sisemereks. ning [[Hansa Liit]] oli oma mõju minetanud.
 
See põhjustas Rootsi naaberriikides suurt rahulolematust, mis avaldus juba mõnes varasemas väiksemas sõjas, sealhulgas [[Skåne sõda|Skåne sõjas]] ([[1675]]–[[1679]]).
 
Pärast Ingeri ja Karjala loovutamist Rootsile 1617. aasta [[Stolbovo rahu]]ga jäi Venemaa ilma otsesest väljapääsust Läänemerele. Venemaa ainuke meretee Euroopasse lähtusoli [[Arhangelsk]]ist, mis oli jäävaba vaid mõne kuu aastas. [[Ivan IV]] katse vallutada [[Baltimaad]] oli nurjunud ([[Liivi sõda]] [[1558]]–[[1583]]). 17. sajandil ei olnud Venemaal võimalik kodusõja tõttu võimalik püüdaüritada Rootsile kaotatud alasid tagasi võita. Vene tsaar [[Peeter I]] oli [[1696]]. aastal vallutanud [[Azov]]i kindluse [[Must meri|Musta mere]] ääres. [[Karlowitzi rahu]]ga tagas ta rahu oma riigi lõunaosas. Nüüd püüdis ta Läänemere äärde välja jõuda.
 
Taani tahtis Rootsilt tagasi saada Skånet, Blekinget ja Hallandit, mis olid 17. sajandil kaotatud. Samuti tahtis Taani, et Rootsi väed lahkuksid Rootsi [[satelliitriik|satelliitriigist]] [[Holstein-Gottorp]]ist, kus nad toetasid nõudeid [[Schleswig]]i osale, mis kuulus Taanile.
702

muudatust