Inimeste ohverdamine: erinevus redaktsioonide vahel

'''Inimeste ohverdamine''' on ühe või enama inimese peamiselt rituaalne tapmine ohvrianniks üleloomulikele jõududele (nt [[Jumal|jumala]]<nowiki/>tele). Tüpoloogiliselt on see lähedalt seotud loomade rituaalse tapmise ja üleüldise religioosse ohverdamisega. Inimesi on ohverdatud erinevates kultuurides läbi ajaloo. Ohvreid on enamasti tapetud selleks, et jumalaid, vaime ja surnuid lepitada või meelitada. Pärast pealiku surma tapeti ka tema teenijad, et nad isandat hauataguses elus edasi teenida saaksid. Mõnes hõimus levib [[kannibalism]] ja peaküttimine, mis on samuti inimohverdustega lähedalt seotud.<ref>Michael Rudolph (2008). Ritual Performances as Authenticating Practices. LIT Verlag Münster. p. 78. ISBN 3825809528.</ref> [[Rauaaeg|Rauaajal]] Vanas Maailmas praktiseeriti inimohverdamist aina vähem, klassikalise antiigi ajal peeti seda lausa barbaarseks. Inimeste ohverdamisega kaasnes [[veresüü]].