Paul Vent: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
26. rida:
Kui Kaitsevägi muudeti [[Punaarmee]] [[22. Territoriaalkorpus]]eks, siis nimetati Vent 182. Diviisi ([[Tartu]]s) tagalaülemaks. Kui diviis saadeti [[1941]]. aastal [[Pihkva]] taha, jäi Vent [[Eesti]]sse ning varjas ennast [[Otepää]] kandis kuni sakslaste tulekuni. Olles Otepää sõjaväekomandant, määras ta komitee, kes hakkas korraldama legendaarsete [[Otepää margid|Otepää markide]] väljaandmist.
[[1944]]. aastal juhatas Vent [[45. Relva-SS Grenaderirügement|45. SS-Vabatahtlike Grenaderirügement]]i. Sakslased ülendasid ta 30.01.1944 ''[[Obersturmbannführer]]iks''. Venti rügement võttis osa lahingutest [[Vepsküla]] ja [[Siivertsi]] juures. Tihti võitlusväljal viibides sai ta näidata oma oskust operatsioone otstarbekohaselt juhtida. Oma isikliku vaprusega oli Vent kõigile alluvatele eeskujuks. Nende lahingute eest anti Ventile [[11. märts]]il [[1944]] üle I klassi [[Raudrist]].
[[1944]]. aasta aprillist juhatas Vent [[45. Relva-SS Grenaderirügement|45. SS-Vabatahtlike Grenaderirügemendi]] asemel [[47. Relva-SS Grenaderirügement]]i.
| |||