Tallinna elektrijaam: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
24. rida:
Põlevkivi kasutuselevõtuga kerkis esile ka teisi probleeme. Esmalt selgus, et põlevkivi põletamisel hakkas korstnast tulema paksu musta suitsu, mis tuulega linna peale langes ja linnaelanikke väga pahandas. Tuli välja, et põlevkivikateldele paigaldati uus metallkorsten, aga liiga madal, ainult 20 meetri kõrgune. Ja ka küttekolletes ei oldud veel korralikku töörežiimi saavutatud. Pärast ülalmainitud kollete konstruktsiooni muudatusi ja korstna pikendamist 40 meetrini 1926. aasta suvel olukord normaliseerus. Teine probleem tekkis tuha ladestamisega. Võrreldes varasemate kütustega tekkis põlevkivi põletamisel tuhka tunduvalt rohkem, aga selle ladestamiseks ei olnud elektrijaama juures piisavalt kohta. Lahendus leiti nii, et tuhk veeti kõrvalolevasse mereranda, kasvatades ühtlasi merest maad juurde. Selleks ehitati spetsiaalne ripptee, mida mööda siis töölised tuhavagonette jaama ja ranna vahel edasi-tagasi lükkasid. Alles 1951. aastal hakati rakendama hüdraulilist tuhaärastust ja järgmisel aastal lõpetati sellisel viisil tuhatransport mereranda. Praegune [[Tallinna Linnahall|linnahall]] ongi ehitatud sellele tuhaväljale.
 
1925. aastal sai elektrijaama nimetuseksnimeks '''Tallinna Linna Elektrijaam'''.
 
Järgmine oluline uuendus tehti 1934, kui järjekordse laienduse käigus otsustati paigaldada suurema võimsusega keskrõhukatlad. Seni kasutati madalrõhukatlaid, mille auruparameetrid olid kuni 15 at ja 350 °C. Uutel, jällegi Babcock & Wilcoxi kateldel olid auruparameetrid juba 26,25 at ja 400 °C. Kateldele paigaldati samuti Ilmarise küttekolded, mis võimaldasid kasutada juba III sordi ehk peenpõlevkivi. Koos varempaigaldatud, samadele auruparameetritele ettenähtud 5 MW turbogeneraatoriga kasvas elektrienergia tootmise efektiivsus oluliselt. Lisaks tootmisseadmetele laiendati ka ehitisi nagu katlamaja, masinamaja jm. Peale esialgse telliskorstna püstitati kaks metallkorstnat. Laienduste lõpuks 1939 oli elektrijaama võimsus 19 MW, sel ajal suurim Eestis.
36. rida:
2. veebruaril 1979 lõpetati Tallinna elektrijaamas elektrienergia tootmine ja jäi ainult soojusetootmine. Ettevõtte edasist käekäiku pärast seda tuleks vaadata juba Tallinna kaugkütte ajaloo raames.
 
Tallinna elektrijaama administratiivhoone, katlamaja, turbiinisaal (ehk masinamaja), suur estakaad ja korsten registreeritud [[Kultuurimälestiste riiklik register|kultuurimälestiste riiklikkusseriiklikku registrisse]] [[ehitismälestis]]tena. Kunagises katlamajas tegutseb [[Kultuurikatel]], samast algab ka [[Kultuurikilomeeter]]. Masinamajas tegutseb [[Energia avastuskeskus]], kus võib tutvuda originaalkujul kahe turbogeneraatoriga ja mitmete elektrijaama seadmete ja aparaatidega.<ref name=":0">[http://kes-kus.ee/tallinna-100-aastane-elekter/ "Tallinna 100-aastane elekter"]</ref>
 
== Pildid ==