Asjur: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
toim |
|||
1. rida:
'''Asjur''' (''chargé d'affaires'') on saadikust madalam [[diplomaat|diplomaadi]] ametiaste.
Asjurid jagunevad [[Eesti Vabariigi Välisteenistuse seadus]]e alusel kaheks: alalisteks ja ajutisteks asjuriteks.
Kõnealuse seaduse § 16 määratleb [[alaline asjur|alalise asjuri]] ametikoha järgmiselt: ''"Välisriikidesse ja rahvusvaheliste organisatsioonide juurde, kus ei ole ette nähtud erakorralise ja täievolilise suursaadiku ametikohta, nimetab välisminister Vabariigi Presidendi teadmisel alalise asjuri."'' ▼
== Alaline asjur ==
[[Ajutine asjur]] on aga § 17 kohaselt: ▼
▲Kõnealuse seaduse § 16 määratleb
== Ajutine asjur ==
Ajutine asjur (pr. ''chargé d’affaires ad interim'') on diplomaat, kes täidab ajutiselt oma riigi välismaises diplomaatilises esinduses [[suursaadik]]u äraolekul tema ülesandeid või on saadetud ametisse sinna riiki, kuhu pole suursaadikut nimetatud. Laialt levinud praktika kaasaegses diplomaatilises suhtlemises.
Staatus määrati 1961. aasta [[Viini Setsessioon|Viini]] diplomaatiliste suhete konventsiooniga. Kui ajutine asjur määratakse ametisse pärast uue diplomaatilise esinduse avamist ja saadikut pole sinna veel määratud, antakse talle kaasa oma maa välisministri volikiri asukohamaa välisministrile. Ajutine asjur kasutab diplomaatilise korpuse juhi õigusi ja diplomaatilise puutumatuse privileege, kuid talle ei laiene mõned protokollilised austusavaldused.
=== Eestis ===
''"(1) ... diplomaat, kes juhib Eesti välisesindust erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamiseni, samuti tema äraolekul.''
''(2) Erakorraline ja täievoliline suursaadik määrab enda äraolekuks ajutise asjuri, teatades sellest Välisministeeriumi kantslerile. Muul juhul määrab ajutise asjuri kantsleri ettepanekul välisminister."
9. rida ⟶ 18. rida:
Varasemad nimetused: asjaajaja, alaline asjaajaja, ajutine asjaajaja.
[[Kategooria:Diplomaatia]]
| |||