Vikipeedia

Agressioon: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
AK720 (arutelu | kaastöö)
783 muudatust
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
[[Fail:ParkesAgression.jpg|pisi|Rahvas astub agressori vastu]]
'''Agressioon''' (ld.ladina ''aggressio'' 'pealetung'). Üldiseson üldises tähenduses igasugune mitteprovotseeritud kallaletung maavallutuse või ekspansiooni eesmärgil ühe või mitme riigi poolt teisele riigile või riikidele. On ohtlik suhtlusviis, mille osaks on soov tekitada teisele poolele kahju või teisi ebameeldivusi. See võib toimuda kas [[Kättemaks|kättemaksuks]] või ilma [[provakatsioon|provakatsioonita]]. Sõjaline agressioon tähendab üldises mõttes [[Riik|riigi]] või riikide kallaletungi teisele riigile. Inimeste agressiooni saab jagada otseseks ja kaudseks. Otsene agressioon on füüsiline või sõnaline käitumine, mille eesmärk on kedagi kahjustada. Kaudne agressioon on selline käitumine, mille eesmärk on kahjustada kas inimese või inimgrupi sotsiaalseid suhteid.<ref name=":3">{{cite journal|last1=De Almeida|first1=Rosa Maria Martins|title=Behavioural, hormonal and neurobiological mechanisms of aggressive behaviour in human and nonhuman primates|journal=Physiology & Behavior|volume=143|pages=121–35|year=2015|last2=Cabral|first2=João Carlos Centurion|last3=Narvaes|first3=Rodrigo|doi=10.1016/j.physbeh.2015.02.053|pmid=25749197}}</ref>
 
[[Rahvusvaheline õigus|Rahvusvahelises õiguses]] käsitatakse agressiooni raskeima rahvusvahelise kuriteona. NSV Liidu välisministri [[Maksim LitvinoviLitvinov]]i initsiatiivil määrati 1933 Londonis vastu võetud agressiooni definitsiooni konventsiooniga selle tunnused järgmiselt:
 
1. Teise riigi vastu kuulutatakse välja sõda.
14. rida:
5. Toetuse ja abi andmine teise riigi territooriumil tegutsevatele relvastatud sissirühmitustele eesmärgiga aidata kaasa tegutseva valitsuse kukutamisele.
 
Rahvusvahelise õiguse sätete järgi õigustab sõjapidamist vaid agressorile vastuhakkamine. Agressoreid võib karistada ühepoolselt, kollektiivselt või reparatsioonide sissenõudmise näol ka tagantjärele. [[Külm sõda|Külma sõja]] aastatel kujunes agressiooni mõiste tõlgendamisest üks olulisemaid [[USA]] ja [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] poliitilise võitluse teemasid.
 
Rahvusvaheliselt ei ole agressiooni [[mõiste]] üheselt määratud ja kokku lepitud. [[ÜRO Peaassamblee]] on agressiooni [[definitsioon]]i esitanud<ref>[[ÜRO Peaassamblee resolutsioon 3314]] (XXIX) 1974, „Agressiooni määratlemine”</ref>, kuid [[Rahvusvaheline leping|riikidevahelist kokkulepet]] pole saavutatud. Riigid pole suutnud üheselt kokku leppida agressiooni täpse, kohustusliku ja üheselt mõistetava definitsiooni suhtes. ÜRO erikomitee modifitseeris Londoni konventsiooniga antud agressiooni definitsiooni, mis võeti mittekohustusliku määratlusena vastu Peaassamblee XXIX istungil (14. dets. 1974). Selle kohaselt on agressioon jõu kasutamine igal niisugusel viisil, mis on vastuolus ÜRO põhikirjaga. Põhikirja lisas esitati järgnev kallaletungide loetelu: ▼
Rahvusvaheliselt ei ole agressiooni [[mõiste]] üheselt määratud ja kokku lepitud.
▲[[ÜRO Peaassamblee]] on agressiooni [[definitsioon]]i esitanud<ref>[[ÜRO Peaassamblee resolutsioon 3314]] (XXIX) 1974, „Agressiooni määratlemine”</ref>, kuid [[Rahvusvaheline leping|riikidevahelist kokkulepet]] pole saavutatud.Riigid pole suutnud üheselt kokku leppida agressiooni täpse, kohustusliku ja üheselt mõistetava definitsiooni suhtes. ÜRO erikomitee modifitseeris Londoni konventsiooniga antud agressiooni definitsiooni, mis võeti mittekohustusliku määratlusena vastu Peaassamblee XXIX istungil (14. dets. 1974). Selle kohaselt on agressioon jõu kasutamine igal niisugusel viisil, mis on vastuolus ÜRO põhikirjaga. Põhikirja lisas esitati järgnev kallaletungide loetelu:
 
1) invasioon (sissetung) või territooriumi okupeerimine;
33. rida ⟶ 32. rida:
7) relvastatud mitteregulaarvägede (sissirühmituste) või palgasõdurite saatmine teist riiki ründama.
 
Agressioonina käsitatakse ka otsest sõjategevust regulaararmee üksustega teise riigi vastu, nagu seda oli NSV Liidu sissetung Soome 1939, jaapanlaste [[rünnak Pearl Harborile]] 1941, USA [[Vietnami sõda|sissetung Vietnami]] 1965, [[Nõukogude-Afganistani sõda|NSV Liidu sissetung Afganistani]] 1978, Iraagi invasioon Kuveiti 1990 jne.
 
Kaudse agressiooni all mõistetakse aktsioone, kui teise riigi vastu tegutsetakse relvastatud sissibandede, ründegruppide või palgasõdurite rühmituste vahendusel, mis ei kuulu mõne riigi regulaarvägedesse või varjavad sinna kuulumist (sakslaste relvastatud rühma rünnak Poola piiripunktile 1939). Kaudse agressiooni mõiste alla mahuvad ka ühe riigi sõjalise otstarbega luuretegevus teise riigi territooriumil.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Agressioon"