Koer: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
24. rida:
Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõr]]il elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama [[jahikoer]]tena ning [[kandeloom|kande-]] ja [[veoloom]]adena, [[karjakasvatus]]e arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].
Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]] ja [[kutsikas]]t alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega. Kui inimene ja koer üksteisele otsa vaatavad, tekib nende organismis õnnehormoon oksüdotsiin.
Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk 617–618</ref>
| |||