Redaktsioon: 5. detsember 2004, kell 17:19 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 105 muudatust P →‎Vaata ka ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 7. detsember 2004, kell 10:30 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 105 muudatust lisa Uuem muudatus →
1. rida: '''Kinnistäht''' ([[ladina keel]]es ''stella fixa'') on [[taevakeha]], mis näib [[Maa (planeet)\|Maalt]] vaadates teiste [[öötaevas\|öötaeva]] [[täht (astronoomia)\|täht]]ede suhtes liikumatuna. '''Kinnistäht''' (inglise keeles ''fixed star'', saksa keeles ''Fixstern'') on taevane objekt, mis näib Maalt vaadates asuvat kogu aeg samas paigas, sest kuna ta paikneb väljaspool [[Päikesesüsteem]]i, on ta [[omaliikumine]] aeglane (suurima omaliikumisega kinnistähel, [[Barnardi Kiirjooksja]]l, alla 10 [[kaaresekund]]i [[aastas]]). Kunnistähed paistavad liikumatutena sellepärast, et nad paiknevad kaugel väljaspool [[Päikesesüsteem]]i, mistõttu nende [[omaliikumine]] on aeglane (suurima omaliikumisega kinnistähel [[Barnardi Kiirjooksja]]l on see alla 10 [[kaaresekund]]i [[aastas]]). Kinnistähtede omaliikumise avastas [[James Bradley]] [[1728]]. Enamiku tähtede omaliikumine on nii väike, et tähistaevas näeb tänapäeval välja enam-vähem samamoodi nagu [[antiikaeg\|antiikajal]]. Kinnistähtede [[aastaparallaks]] on nii väike, et seda märgati alles [[uusaeg\|uusajal]]. Kinnistähed on seega kõik [[täht (astronoomia)\|tähed]] peale [[Päike]]se. Nimetus "kinnistähed" pärineb ajast, kui [[planeet]] ("[[rändtäht]]ede") ide ja tähtede loomuse erinevus ei olnud teada. Kinnistähtedest sai moodustada [[tähtkuju]]sid, rändtähed aga (mille hulka arvati ka [[Päike]] ja [[Kuu]]) muutsid oma asendit tähtkujude suhtes. ==Vaata ka==

Kinnistäht: erinevus redaktsioonide vahel