Tartu Ülikooli kunstimuuseum: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
5. rida:
==Ajalugu==
 
Aastal [[1803]] [[Tartu Ülikool]]i juurde asutatud kunstimuuseum on [[Eesti]] vanim kunstimuuseum. Kuigi seda peeti pikalt ka Eesti vanimaks muuseumiks, siis kaasajaltänapäeval arvatakse vanemaks [[Tartu Ülikooli Loodusmuuseum]]i.
 
Aastail 1919–1998 kandis muuseum '''Klassikalise Muinasteaduse Muuseumi''' nime.
15. rida:
==Näitused==
 
Muuseumi püsinäituse moodustavad skulptuurid – kreeka arhailise, klassikalise ja hellenistliku kunsti paremate tööde originaalsuuruses kipsjäljendid, mis on ostetud muuseumile 1860. aastatel Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia muuseumidest. Saalide seintel on pompeiPompei stiilis maalingud, mis tehti 1868. aastal, kui muuseum kolis on praegustesse ruumidesse ülikooli peahoone vasakus tiivas. Seinamaalide aluseks olid 1827–1859 ilmunud saksa kunstniku Wilhelm Zahni jooniste järgi loodud litograafiatehnikas lehed. Värvilised seinamaalid tehti selleks, et paremini eksponeerida muuseumi valgeid kipsvalandeid.
 
2017. aasta kevadel avati kunstimuuseumis muumiakamber ehk Egiptuse hauakambrist inspireeritud püsinäitus. [[Muumia]]d pärinevad Eesti ühe esimese orientalisti [[Otto Friedrich von Richter]]i (1791–1816) kollektsioonist. Näitusel on üleval kaks ehtsat Egiptusest pärit muumiat ja üks koerlase muumia.