Redaktsioon: 5. november 2017, kell 16:43 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust Nõva→Lääne-Nigula ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 28. veebruar 2018, kell 14:21 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: '''Nõva mõis''' ([[saksa keel]]es ''Newe'') oli ) oli rüütlimõis [[Harju-Risti kihelkond\|Harju-Risti kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l. Ajaloolise jaotuse järgi kuulus mõis [[Harjumaa]]le [[Risti kihelkond]]a, ~~kaasajal~~nüüdisajal asub [[Lääne maakond\|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald\|Lääne-Nigula valla]] territooriumil. Tänapäeval [[Lääne maakond\|Lääne maakonna]] põhjatippu kuuluv Nõva ümbrus oli ajalooliselt osa [[Harjumaa]]st. ==Ajalugu== [[Nõva]] ümbrus kuulus keskajal [[Padise klooster\|Padise kloostrile]] ning kloostri [[majandusmõis]]at on esmamainitud [[1559]]. aastal. [[17. sajand Eestis\|17. sajandil]] vahetas mõis tihti omanikke: [[1609]]. aastal kinkis [[Rootsi kuningas]] [[Karl IX]] mõisa, Otto von [[Budenbrock]]ile, kes müüs mõisa [[1639]]. aastal Fromhold von [[Leps]]ile. F. von Lepsi surma järel kinnitati mõis võlgade katteks bürgermeister Berend Hetlingile, kuid 1657 sai F. von Lepsi poeg [[lipnik]] Friedrich von Leps mõisa tagasi. F. von Lepsi surma järel päris mõisa tema vend, [[haagikohtunik]] Reinhold von Leps. 17. sajandi lõpul kinnitati mõis kreeditoridele, kuid 1686. aastal [[mõisate redutseerimine\|mõis redutseeriti]] ja anti rendile Fromhold von Lepsile, kes jäi kroonule võlgu. Tema võlad maksis ära Christoph Droummer ja omandas [[pandiõigus]]e, mille loovutas 1720. aastal Otto Krügeri pärijatele. ~~Peale~~Pärast [[Põhjasõda]], määras [[restitutsioonikomisjon]] [[1723]]. aastal Nõva mõisa ühele O. Krügeri pärijatest, Christoph Krechterile. C. Krechter pantis enda ja teiste pärijate nimel Nõva lesestunud kapteniproua Hedwig Katharina von Mohrenschildtile (sünd von [[Ulrich]]), kes omandas [[1744]]. aastal pärusõiguse ning mõis koos [[Hatu mõis]]aga kuulus von [[Mohrenschildt]]ide. [[1775]]. aastal müüsid H.K. von Mohrenschildti pärijad Nõva mõisa ~~lipnik~~lipnikule Hermann Otto von Mohrenschildtile (H. K. von Mohrenschildti pojapoeg), kes suri vallalisena. [[1778]]. aastast oli mõisaomanik H.O. von Lepsi tütretütretütar Christina Charlotte (sünd [[Ruden]]) von [[Franza]], kelle surma järel päris mõisa Karl Ernst von Franza. K.E von Franza surma järel (1833), müüsid viimase neli tütart Nõva mõisa paruness Charlotte Helene Elisabeth von [[Ungern-Sternberg]]ile (sünd [[Below]]), [[Peter Ludwig Konstantin von Ungern-Sternberg\|Peter Ludwig Konstantin]]i abikaasa. [[File:Nõva mõisa peahoone, kool.JPG\|pisi\|Nõva mõisa taasehitatud peahoone]] [[1838]]. aastal pantis C.H.E von Ungern-Sternberg Nõva mõisa koos [[Sealepa mõis\|Sealepa]], [[Vallipe mõis\|Vallipe]] [[karjamõis]]atega oma mehe vennale [[Heinrich Georg Eduard von Ungern-Sternberg\|Eduard von Ungern-Sternberg]]ile kolmeks aastaks, [[1844]]. aastal ostis [[Heinrich Georg Eduard von Ungern-Sternberg]] mõisa pandiõiguse pärusomandiks. [[1863]]. aastal, Heinrich Georg Eduardi surma järel päris mõisa tema pojatütar Josephine (Josy) Magdalene von Ungern-Sternberg. 17. rida: Mõisa riigistamise järel kolis hoonesse 1920. aastal kool ning järgnevatel aastakümnetel ehitati hoonet mitmeid kordi kooli vajadusi arvestades põhjalikult ümber. 2000te aastate algul oli hoone sedavõrd kahjustatud, et ta tuli lammutada ja 2002. aastal ehitati vana hoone kohale enam-vähem samade mõõtmete ja proportsioonidega uus koolimaja, mis osaliselt jäljendab mõisahoonet. ==~~Välislink~~Välislingid== [http://www.mois.ee/harju/nova.shtml Nõva mõisast Eesti mõisaportaalis] [http://www.eha.ee/kinnistud/kinnistud.php?module=65&op=3&kid=16545&ringkond=Tallinn-Haapsalu+KA%3A+M%F5isad&alates=&ridu=20&hypoteek=&nr=&k_nr=&aadress=&eesnimi=&perenimi=&fond=&nimistu=&sailik=&asukoht=N%F5va&kinnistud_nr=183 Nõva mõis (Risti khk)], Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register

Nõva mõis: erinevus redaktsioonide vahel