Redaktsioon: 5. märts 2015, kell 20:55 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 526 muudatust P aaa > aa Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 28. veebruar 2018, kell 13:38 redigeeri eemalda Kask (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 2365 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: ~~{{ToimetaAeg\|kuu=oktoober\|aasta=2012}}~~ {{Uue Testamendi raamatud}} '''Kiri heebrealastele''' on ([[~~kristlus\|kristliku~~lühend]] '''Hb''') on [[Piibel\|Piibli]] [[Uus Testament\|Uue Testamendi]] kaanoni 19. raamat. Sellele eelneb [[~~raamat~~Pauluse kiri Fileemonile]] ja järgneb [[Jaakobuse kiri]]. Kiri on kirjutatud [[koinee]]s. [[Kardinal]] [[Stephen Langton]] jagas kirja 13 peatükiks. == Nimetus == [[Teoloog]] [[Pantaenus Aleksandriast]] pealkirjastas kirja [[kreeka keel]]es kui Προς Εβραίους, [[Vulgata]]s on kiri [[ladina keel]]es kui ''Epistula ad Hebraeos''. == Autorlus == Tänapäeva evangeelsete teoloogide üldlevinud seisukoht on, et kirja autor pole tuvastatav. Autorit pole kirjas mainitud ja [[16. sajand]]ini peeti autoriks traditsiooni põhjal [[apostel]] [[Paulus]]t, mida tunnustasid ka [[Hieronymus]] ja [[Augustinus]]. Samuti on Pauluse autorlus tunnustatud siiani [[õigeusu kirik]]us. Tekstianalüüsi alusel on Pauluse autorluse vastu see, et Pauluse kirjades sisaldub Pauluse pöördumine, mis kirjas heebrealastele puudub. Samuti on kirja stiil Pauluse kirjade omast erinev, kuigi põhimõtted langevad Pauluse omadega paljuski kokku. [[Clemens Aleksandriast]] pakkus, et Paulus kirjutas kirja heebrea keeles ja hiljem tõlkis mõni [[jünger]] selle kreeka keelde. Peale Pauluse on autoriks pakutud Pauluse kaaslast [[Siilas]]t, [[paavst]] [[Clemens I]], [[evangelist]] [[Luukas]]t või mõnda tundmatut [[Aleksandria]] kristlast. ~~Kaks~~Peale Pauluse on kaks peamist ~~kandidaati~~autorikandidaati onolnud [[Barnabas]], keda esimest korda ~~pakuti~~pakkus ~~umbes~~autorina [[~~300~~Tertullianus]] ~~eKr~~, ja [[Apollos]], keda esimesena pakkus autorina [[Martin Luther]]. ▼ == Tekkelugu == Paljude viidete tõttu [[Jeruusalemm]]a templiteenistusele [[olevik]]us on ~~Kirja~~kirja heebrealastele tavaliselt [[dateering\|dateeritud]] aega enne templi hävitamist ([[70]]. ~~pKr),~~aastal ~~kuid~~<ref>Hb ~~see~~10:2</ref>. eiKiri ~~ole~~oli ~~kindlaks~~kirjutatud ~~tõendiks.~~[[juudakristlased\|juudakristlaste]] nende kalduvuse pärast kristlusest [[judaism]]i tagasi pöörduda.▼ Kirja tsiteerib esimesena Rooma piiskop Clemens I. Kirja vanimad säilinud katkendid sisalduvad Papüürus 46 [[manuskript]]il [[2. sajand]]ist, kus see on [[Pauluse kirjad]]es paigutatud roomlaste kirja järele. Hieronymus paigutas kirja heebrealastele Paulus kirjade lõppu, kuhu see on Piibli kaanonis tänaseni jäänud. == Ülesehitus == See kiri koosneb kahest osast: esimene ([[Kiri heebrealastele 1\|1]]–[[Kiri heebrealastele 10\|10]]:18) on õpetuslik, teine osa ([[Kiri heebrealastele 10\|10]]:19–[[Kiri heebrealastele 13\|13]]) on praktiline. Kiri heebrealastele koosneb 13 peatükist, mis jagunevad 303 salmiks. Kirja jagas peatükkideks kardinal Stephen Langton [[13. sajand]]il ja salmideks [[Robert Estienne]] [[1551]]. == Sisu ülevaade == ~~Raamatus on palju viiteid [[Uus Testament\|Uuele Testamendile]].~~ Jeesuse ülimuslikkus Hb 1:1–10:18 Julgustused usu säilitamiseks Hb 10:19–12:29 Oht usust taganemiseks Hb 10:19–31 Julgustus edasiminemiseks usus Hb 10:32–39 Usu mõiste Hb 11:1–40 Jeesus eeskujuna Hb 12:1–4 Distsipliini idee Hb 12:5–13 Manitsus Jumala juurde jäämiseks Hb 12:14–29 Lõpumanitsused Hb 13:1–19 Tervitused ja õnnistussõnad Hb 13:20–25 ==Õpetus== Kiri julgustab usklikke tagakiusule vastu panema ning jääma kindlaks sellele, mida nad on Kristusest uskunud. Kiri koosneb kahest osast: esimene osa Hb 1–10:18 on õpetuslik, teine osa Hb 10:19–13 on praktiline. Kirja heebrealastele on peetud [[Pauluse ~~kirja~~kiri roomlastele\|Rooma kirja]] ja [[Pauluse kiri galaatlastele\|Pauluse kiri galaatlastele]] täiendavaks traktaadiks ning samuti omamoodi [[kommentaar]]iks [[3. Moosese raamat]]ule ja [[Jeruusalemma tempel\|templi]]teenistusele üldse. ~~Autori~~Kirja autori mõte ~~oli~~on näidata [[Mooses]]e õpetuse tõelist eesmärki ja tähendust ning selle sümboolset ja ajutist ~~iseloomi~~iseloomu. Ta selgitab, et [[leviidid\|leviitide]] [[preester]]lik [[teenimine]] kuulutas ette [[Jeesus Kristus\|Jeesuse Kristuse]] teenimist ning et [[Käsuõpetus\|Seadus]]ega ette nähtud [[ohver\|ohvrid]] kuulutasid ette [[Ristilöömine\|Ristilöömist]]. Sellepärast ei olnud [[evangeelium]] mõeldud selleks, et Moosese [[käsuõpetus]]t teisendada, vaid selleks et seda asendada ja tühistada. ~~See oli kirjutatud [[juudakristlased\|juudakristlaste]] (kes moodustasid suurema osa kristlastest) kalduvuse pärast kristlusest [[judaism]]i tagasi pöörduda.~~ ▼ Kiri heebrealastele annab [[usk\|kristliku usu]] mõiste <ref>Hb 11:1</ref>. ▲Paljude viidete tõttu templiteenistusele [[olevik]]us on Kirja heebrealastele tavaliselt [[dateering\|dateeritud]] aega enne templi hävitamist ([[70]] pKr), kuid see ei ole kindlaks tõendiks. == Kiri eesti keeles== ~~==Autor==~~ [[Georg Müller]]i [[jutlus]]test [[17. sajand]]i algusest on säilinud varasemad teadaolevad [[eesti keel\|eestikeelsed]] kirjakohad kirjast heebrealastele. ~~Varematel aegadel on selle raamatu autorsuse kohta olnud palju arvamusi.~~ Ajavahemikul [[5. sajand]]ist [[16. sajand]]ini peeti autoriks pärimuse põhjal [[Paulus]]t. Ent erinevalt teistest Pauluse kirjadest puuduvad selles raamatus viited autorile. Samuti on stiil Pauluse kirjade omast oluliselt erinev, kuigi mõtted langevad Pauluse omadega paljuski kokku. Tekst ilmus esmakordselt tervikuna eesti keeles [[1686]] "[[Wastne Testament\|Wastses Testamendis]]" kui "Rahmat Hebrealistille". [[1694]] [[Müncheni käsikiri\|Müncheni käsikirjas]] on kiri pealkirjastatud "Ramat Hebräalistele kirjotud" ja [[1739]] Piiblis "Apostli Paulusse Ramat Ebrea-rahwale kirjotud." ~~Peale Pauluse on autoriks pakutud Pauluse kaaslast~~ ▲[[Siilas]]t, [[paavst]] [[Clemens I]], [[evangelist]] [[Luukas]]t või mõnda tundmatut [[Aleksandria]] kristlast. Kaks peamist kandidaati on [[Barnabas]], keda esimest korda pakuti umbes [[300]] eKr, ja [[Apollos]], keda esimesena pakkus [[Martin Luther]]. == Viited == ~~Uurijad ei ole selles küsimuses üksmeelele jõudnud. Igatahes on seda kirja alati peetud osaks [[Piibli kaanon]]ist.~~ {{viited}} ==~~Sõnum~~ Kirjandus == "Heebrea kiri". [[Eesti Kirik]] 15. aprill 1926. ▲Autori mõte oli näidata [[Mooses]]e õpetuse tõelist eesmärki ja tähendust ning selle sümboolset ja ajutist iseloomi. Ta selgitab, et [[leviidid\|leviitide]] [[preester]]lik [[teenimine]] kuulutas ette [[Jeesus Kristus\|Jeesuse Kristuse]] teenimist ning et [[Käsuõpetus\|Seadus]]ega ette nähtud [[ohver\|ohvrid]] kuulutasid ette [[Ristilöömine\|Ristilöömist]]. Sellepärast ei olnud [[evangeelium]] mõeldud selleks, et Moosese [[käsuõpetus]]t teisendada, vaid selleks et seda asendada ja tühistada. See oli kirjutatud [[juudakristlased\|juudakristlaste]] (kes moodustasid suurema osa kristlastest) kalduvuse pärast kristlusest [[judaism]]i tagasi pöörduda. [[Donald Cuthrie]]: "'Kiri heebrealastele"'. Logos, 2007. [http://www.eestikirik.ee/heebrealaste-kirja-ajalugu-kes-kirjutas-kirja-heebrealastele/ Keijo Nissilä: "Heebrealaste kirja ajalugu: kes kirjutas kirja heebrealastele?" Eesti Kirik 7. jaanuar 2015] ==~~Vaata~~ kaVälislingid== [[http://piibel.net/?q=Ef+3&bv=68&r=100#q=Hb%201&r=100 Kiri heebrealastele. ~~11]~~Piibel.net] (eesti keeles) [https://www.eki.ee/piibel/index.php?tegevus=viewbibletext&showversion=4&showbook=Hb&done=1 Kiri heebrealastele 1686. aasta "Wastses Testamendis".] [http://kk.hansanet.ee/arhiiv/vana/texts/mklg5-5.html#2 Kiri heebrealastele. Kehra baptistikoguduse koduleht.] [[Kategooria:Piibel]] [[Kategooria:Uus Testament]]

Kiri heebrealastele: erinevus redaktsioonide vahel