Redaktsioon: 24. oktoober 2017, kell 21:45 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust Põhja-Pärnumaa ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 28. veebruar 2018, kell 10:53 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
4. rida: [[Pilt:Pööravere mõisahoone aastal 2010.JPG\|pisi\|Pööravere mõisahoone aastal [[2010]]]] [[Pilt:Pööravere viinavabriku varemed.jpg\|pisi\|Pööravere mõisa alla kuulunud viinavabriku varemed]] '''Pööravere mõis''' ([[saksa keel\|saksa]] ''Pörafer'') oli mõis [[Pärnu-Jaagupi kihelkond\|Pärnu-Jaagupi kihelkonnas]] [[Pärnumaa]]l. ~~Kaasajal~~Nüüdisajal jääb kunagine mõis [[Pärnu maakond]]a [[Põhja-Pärnumaa vald\|Põhja-Pärnumaa valla]] territooriumile. Mõisas sündis [[Alexander Theodor von Middendorff]]. == Ajalugu == [[1624]]. aastal oli [[Pööravere]] piirkond oma halvasti haritud 13 [[adramaa]]ga veel [[Tori mõis]]a all ning hilisema Pööravere mõisa maadel elas [[Pörafere Clausz]], kes oli ametilt sepp. Hiljem läksid maad [[Pärnu krahvkond\|Pärnu krahvkonna]] valdusse. Omaaegne Pärnu krahvinna [[Magdalena von Thurn]] laskis ~~peale~~pärast seda, kui Pärnu krahvkond 2. oktoobril [[1625]] tema mehele [[lään]]istati, ~~siia~~sinna mõisa rajada ja eelpool mainitud talupoja [[Lehtmetsa (Halinga)\|Lehtmetsa]] külla ümber asustada. [[1661]]. aasta 8. aprillil anti mõis kantsler [[Magnus Gabriel de la Gardie]]'le, [[1681]] läks mõis aga redutseerimisele (resulutsioon selle kohta on 5. augustist 1682). 18. rida: krahvitar Stenbock) müüs oma poja krahv [[Jacob Magnus de la Gardie]] nõusolekul 8. märtsil [[1800]] Pööravere mõisa juurde kuulunud [[Perriwerri]] (Pärivere) veski ja samanimelise talu 3000 hõbe- ja 2000 [[bankorubla]] eest [[Are]] mõisaomanikule major [[Carl Gustav von Fischbach]]ile. Pärast ülemõuemeistri lesestunud krahviproua Magdalena de la Gardie surma, kuulutati tema pärandile konkurss, kus Pööravere hinnati hooneteta 40 000 hõberubla peale. [[1807]] toimunud enampakkumisel müüdi mõis [[1808]] aasta alguses 48 000 hõberubla eest leitnant [[Adolph von Oettingen]]ile. Viimane pantis selle 15. märtsil [[1817]]. aastal vendadele, kapten Eduard ja [[Theodor Johann von Middendorff]]ile, pärastisele [[salanõunik]]ule ning rüütlile, kümne aasta peale 45 500 hõberubla eest. Tehing kinnitati 19. juulil [[1818]]. Kuna Eduard loobus pandiõigusest venna kasuks, sai viimane 10. mail [[1820]] mõisa pärisomanikuks. Ametlikult aga 5. oktoobril 1820. Oma testamendiga 23. juulist [[1851]] ja selle lisaga 15. oktoobrist [[1853]] asutas Theodor Middendorff [[Pööravere]], [[Hellenurme]] ja [[Samhofi]] (koos [[Salloall]]ia) mõisatest majoraadi, mis ~~peale~~pärast tema surma läks tema ainukese poja, tõelise [[riiginõunik]]u, [[akadeemik]]u, erukreisisaadiku ja rüütli ''dr med'' [[Alexander Theodor von Middendorff]]i (06.08.1815 – 16.01.1894) omandisse. Alexander Middendorff võttis osa mitmest ekspeditsioonist ja valiti [[1845]]. aastal [[Venemaa Teaduste Akadeemia]] liikmeks. [[1857]]. aastal asus ta põllumehena elama [[Tartumaa]]le [[Hellenurme mõis]]a. Ta oli mitme teadusliku organisatsiooni president ja auliige. Pööraveres oli tal hobusekasvatus, kus kasvatati poolverd [[ardenni tõug]]u hobuseid. Ta oli [[eesti punane veis\|eesti punase veise]] ja [[tori hobusetõug\|tori hobusetõu]] aretaja. 40. rida: == Mõisa hooned == Mõisa härrastemaja on olnud algselt suur, kahekorruseline, kõrge [[soklikorrus]]ega, [[~~neogooti~~Uusgooti stiil\|uusgooti stiilis]]is kivihoone. Esimene korrus ehitati [[19. sajand]]i esimesel poolel, II korrus [[1873]]. Esimene korrus on laotud [[paekivi]]st, teine [[maakivi]]dest. Hoone esiküljel oli kitsas eenduv kesk[[risaliit]], vasakul tiival kitsas külgrisaliit. Seinapindu liigendavad kitsas sokli[[karniis]] ja lai [[profileering]]uga korrustevaheline vöö. Aknad olid suured ja ääristatud lameda [[krohv]]iääristega. Hoone keldrid on [[ristvõlv]]lagedega. [[1905]]. aasta [[15. detsember\|15. detsembril]] asetleidnud sündmuste ajal süüdati mõis koos [[viinavabrik]]uga ning varemetes hoone jäi taastamata. Praeguseks on endisest härrastemajast säilinud vaid varemed. Varemetes on ka teised hooned, välja arvatud [[valitsejamaja]]. Viinavabriku müüridest võib järeldada, et see on olnud üks ümbruskonna suuremaid. 46. rida: Praeguseks on endisest uhkest mõisasüdamest järel vaid kaitse all olev liigirikas park, kuhu Alexander Middendorff istutas [[Kaug-Ida]]st toodud puid, nagu [[siberi nulg]], [[siberi seedermänd]], [[amuuri korgipuu]] ja teisi. Tema saatjaks rännakutel [[Põhja-Siber]]isse ja [[Kaug-Ida\|Kaug-Itta]] oli siinne talupoeg M. Fuhrmann. [[1872]]. aastal rajatud endine Pööravere mõisa park on looduskaitse all. Mõisal oli ka abimõis [[Annenhof]] (~~Annamõis~~Anna mõis), mis on oma nime saanud omaaegse mõisapreili järgi. See rajati [[1825]]. aastal endise Riimiküla asemele. Pärast iseseisvumisaegset riigistamist tükeldati Annamõis viieks krundiks ja jagati nagu peamõis maasoovijatele välja. == Allikad ==▼ * Pööraver Päevaleht, 25. august 2007, autor Ülle Kask▼ == Vaata ka == [[Eesti mõisate loend]] ▲== Allikad == ▲ ~~Pööraver~~Pööravere Päevaleht, 25. august 2007, autor Ülle Kask == Välislingid ==

Pööravere mõis: erinevus redaktsioonide vahel