Redaktsioon: 19. veebruar 2018, kell 14:41 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P →‎Eellugu ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 27. veebruar 2018, kell 21:38 redigeeri eemalda Astromaailm (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 6514 muudatust P →‎Põhjused Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
71. rida: ==Põhjused== ~~Maa puudus~~Maapuudus: 1550. aastatel oli [[Moskva suurvürstiriik]] pidevalt sõdinud. Sõjaväe kasvades tekkis maapuudus, kuna teenistuse eest jagati maad. Liivimaa oli nõrk naaber, kelle käest oli võimalik kergelt saada talupoegadega hõivatud maad. Kohe pärast vallutust hakatakse maad jagama. Väljapääs Läänemerele: tegemist on levinuima põhjendusega Liivi sõja alguseks. Eelkõige nn Balti barjääri murdmiseks oleks piisanud ka [[1557]]. aastal loodud kauplemiskohast Narva jõe suudmes või [[Narva]] vallutamisest. Samas ei piirdutud [[Narva]] vallutamisega, vaid tungiti läände. Lisaks olid liivimaalased [[1557]]. aasta läbirääkimistel nõus kõigi Venemaa esitatud tingimustega. Seega ei olnud sõja põhjuseks majanduslikud kaalutlused. Väljapääs merele sai Vene riigile oluliseks alles [[Peeter I]] ajal, [[Ivan IV]] ei ajanud kaubanduspoliitikat. Tema ajal olid kaupmehed ühiskonnas väga madalal kohal ja tsaar ei tegelenud seetõttu nende probleemidega. *Liivimaa nõrkus: [[1556]]–[[1557]] toimunud [[Koadjuutorivaenus]] näitas kõikidele Liivimaa naabritele, et [[Liivi ordu]], Liivimaa ainukene arvestatav sõjaline jõud, on nõrk ega suuda koordineeritult tegutseda. Ordu sõlmis [[Poola-Leedu]]ga rahu juba enne sõjategevuse algust.

Liivi sõda: erinevus redaktsioonide vahel