Põhjasõda: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P link par (+ masintoim) using AWB |
PResümee puudub |
||
79. rida:
Noor Rootsi kuningas otsustas oma vägede eesotsas Liivimaale suunduda. 8000-mehelise sõjaväega jõudis ta [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[Pärnu]]sse. Sealt liikusid Rootsi väed edasi Narva suunas. Kuningat assisteeris vägede juhtimisel kindral [[Carl Gustav Rehnskiöld]]. [[30. november|30. (19.) novembril]] ([[Rootsi kalender|Rootsi kalendri]] järgi 20. novembril) 1700 ründas 11 000-meheline Rootsi vägi Vene väge ([[Narva lahing (1700)|Narva lahing]]us osales 24 000 meest). Paar päeva enne lahingut oli oma leerist lahkunud tsaar Peeter I, jättes vägede juhatamise alluvatele. Et Vene väed oli väheste kogemuste ja halva varustusega, siis saavutasid rootslased Narva all hiilgava võidu. Oma osa mängis ka ilm: tihe lumelörts sadas venelastele otse näkku ja nende nähtavus oli praktiliselt olematu.
Rootslased murdsid rinde keskosast läbi ja surusid tiivad vastu Narva jõge. Vene vägede ülemjuhataja hertsog [[Carl Eugen de Croy]] andis end lahingu algul vangi. Rootslased kaotasid langenute ja haavatutena 2000 meest. Venelasi langes lahingus ja eriti taganemisel 7000–8000. Peamiselt hukkusid kahe väeosa, [[
Pärast Narva lahingut siirdusid rootslased [[Tartu]]sse ja selle ümbrusesse talvekorterisse. Kuningas ise talvitus endises [[Laiuse ordulinnus]]es. Talve jooksul suurenes rootslaste [[väliarmee]] 18 000 meheni.
| |||