Jooks: erinevus redaktsioonide vahel

{{see artikkel|räägib kulgemisviisist, jooksu kohta spordis vaata artiklit [[jooks (sport)]].}}

'''Jooks''' ehk '''jooksmine''' on [[loomad]]e ja [[inimene|inimeste]] kiireim [[kulgemine|liikumis]]viis [[jalg]]ade abil ilma abivahendita. Erinevalt [[kõndimine|kõndimisest]] ei puuduta jooksmisel jalad kogu aeg maad. Jooksmisel tõmbuvad [[Lihas|lihased]] kokku ja pumpavad [[Vereringe|vereringesse]] [[Valgud|valku]]. Vereringe viib valgu [[Peaaju|peaajju]], kus aktiveerub [[katepsiin B]], mis pärast jooksmist taastab lihaseid ning parandab mälu ja õppimisvõimet.<ref>[http://www.cell.com/cell-metabolism/abstract/S1550-4131(16)30247-9 Running-Induced Systemic Cathepsin B Secretion Is Associated with Memory Function]

</ref>

==Sörk==

[[Sörk]] on aeglane jooks, mis sai [[1970. aastad|1970. aastatel]] [[Läänemaailm|Läänes]] tavaliseks [[tervisesport|tervisespordi]] alaks. Et sörk koormab [[liiges]]eid, siis on paljud asendanud sörgi trepist ronimisega.

 

== Kirjandust eesti keeles ==

* Joe Puleo, Patrick Milroy "Jooksu anatoomia". Inglise keelest tõlkinud Marina Maran, eessõna Kristjan Port. [[Tallinna Ülikooli Kirjastus]], Tallinn 2012, 200 lk; ISBN 9789985587447

 

[[Kategooria:Liikumisviisid]]