Imbi Paju: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 93.106.224.132 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Ulrikaekm.
Märgis: Tühistamine
PResümee puudub
6. rida:
Imbi Paju on õppinud [[Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia|Viljandi Kultuurikoolis]], [[Tartu Muusikakool]]is, [[Eesti Humanitaarinstituut|Eesti Humanitaarinstituudis]], [[Helsingi ülikool]]i riigiteaduskonnas (1990–1995), [[Svenska Österbottens Folkakademi]]s ja [[Helsingi teatrikõrgkool]]is häälemeisterlikkuse koolitusel.
 
Ta on töötanud [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatris]] koorisolistina, [[Eesti Raadio ja Televisiooni segakoor]]is ning mitmetemitme telekanalitetelekanali ja ajalehtedeajalehe kaastöötajanakaastöölisena Eestis ja Soomes. Teinud dokumentaal- ja kultuurisaateid [[ETV]]-s ja [[TV1]]-s.
 
[[1999]]. aastal algatas Imbi Paju oma kodukülas [[Võtikvere]]s iga-aastase kirjandusürituse [[Võtikvere raamatuküla]]. [[2001]]. aastal sai ta president [[Lennart Meri]]lt Võtikvere raamatuküla loomise ja kohaliku elu edendamise eest [[Valgetähe medaliklassi teenetemärk|Valgetähe medaliklassi teenetemärgi]].
 
[[2007]]. aastal sai Imbi Paju president [[Toomas Hendrik Ilves]]elt [[Valgetähe V klassi teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärgi]] oma filmide, ajakirjandusliku töö ja kohaliku elu edendamise eest [[Jõgevamaa]]l.<ref>"[[Kes? Mis? Kus?]]" 2008, lk. 375</ref>
 
[[2006]]. aastal ilmus Soomes Imbi Paju raamat "[[Tõrjutud mälestused]]" ("Torjutut muistot"). Raamat sai Soomes bestselleriks ja sellest on ilmunud juba viis trükki. [[2007]]. aastal ilmus teos [[eesti keel]]es ja samal aastal ka [[rootsi keel|rootsi keeles.]]<ref> Imbi Paju. Förträngda minnen. Atlantis, Malmö 2007 </ref> Teos on olnud Rootsi gümnaasiumide "Elava ajaloo" õppeprogrammi soovitusnimestikus, mille eesmärk on lisaks [[holokaust]]ile ja [[rassism]]ile valgustada õpilasi ka [[kommunism]]i kuritegudest ja olemusest.<ref> [http://www.levandehistoria.se Elav ajalugu] (rootsi keeles) </ref> [[2009]]. aastal ilmus raamat "Tõrjutud mälestused" [[inglise keel]]es ("Memories Denied")<ref> [http://imbipaju.wordpress.com "Memories Denied" blogi] (inglise keeles) </ref> ja märtsis [[2010]] [[vene keel]]es <ref> [http://www.ene.ee/index.php?view=raamat&type=1&rid=310&PHPSESSID=1cdc8f1ce58a35c5e7e66cd9f1df38ea "Отвергнутые воспоминания" Eesti Ensüklopeediakirjastuse kodulehel] (vene keeles) </ref> ja [[2014]]. aasta oktoobris [[saksa keel]]es.
 
Imbi Paju on oma 1. novembril [[2005]] esilinastunud ajaloolis-psühholoogilise dokumentaalfilmiga "Tõrjutud mälestused" ja selle taustaks kirjutatud raamatuga esinenud rahvusvahelistel filmifestivalidel ning kommunismi ja [[Totalitarism|totalitarismi]] käsitlevatel rahvusvahelistel seminaridel Euroopas, Aasias ja USA-s. 2006. aastal toimunud [[Pärnu rahvusvaheline dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festival|Pärnu rahvusvahelisel dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festivalil]] sai Imbi Paju film rahvusvaheliselt žüriilt parima Eesti dokumentaalfilmi tiitli. 2009. aastal sai see film Eesti filmipäevade preemia ja Kanadas Torontos toimundtoimunud [[Estdoc]]i filmifestivalil publiku preemia.
 
2009. aasta märtsis ilmus Imbi Pajul Soomes koostöös kirjanik [[Sofi Oksanen]]iga küüditamise 60. aastapäeva puhul artiklikogumik "Kõige taga oli hirm. Kuidas Eesti kaotas oma ajaloo ja kuidas see saadakse tagasi." Teos sai 2009. aastal [[Helsingin Sanomat]]e kriitikutelt tunnustuse kui enim tähelepanu saanud teatemeteos. Sama aasta detsembris ilmus raamat eesti keeles pealkirjaga "Kõige taga oli hirm".
22. rida:
[[The Economist]]i ajakirjanik ja Venemaa ekspert [[Edward Lucas]] on kirjutanud Imbi Paju inglis- ja saksakeelse "Tõrjutud mälestuste" eessõnas: "Eesti poliitikutel ja diplomaatidel on palju ära teha, et tugevdada kaitseväge ning julgeolekualaseid suhteid teiste riikidega. Aga on ka teine rinne: [[pehme jõud]]. Selles etendavad oma osa sellised raamatud, nagu on näiteks Imbi Paju "Tõrjutud mälestused", tuues esile selle, mis on see, mille eest me võitleme." 
 
Aastal [[2017]] toimetas ta kunstnik [[Külli Suitso]] loomingust ja tema maalidesarjast "Kiivrid" inspireerituna kunsti- ja esseekataloogi "Kiivrid – rahu ja sõja vahel", kuhu kirjutasid peale toimetaja enda ja kunstniku [[ÜRO erisaadik]], endine Soome kaitseminister [[Elisabeth Rehn]], president Toomas Hendrik Ilves, kunstiajaloolane [[Harry Liivrand]], pagulaseesti taustaga Rootsi kirjanik [[Enel Melberg]], USA kunstnik ja inimõigusaktivist [[Mary Jordan]], Taani kirikuõpetaja ja psühholoog [[Christian Højlund]], Taani kunstiajaloolane [[Inge Schjødt]]. [[Tartu kunstimaja]]s 27.07.–19.08.2017 toimunud kunstnik Külli Suitso näituse "Kiiver. Vol. 3" avamisel toimus Imbi Paju eestvedamisel  ''[[performance]]'' "Kiiver – rahu ja sõja vahel" eesotsas soome kirjaniku ja muusiku [[Kivi Larmola]]ga, milles osalesid Külli Suitso, Klea Suitso ja Imbi Paju ja Sanna Larmola.<ref>[https://www.youtube.com/watch?v=mR8BqRSXDe0 ”Kiiver – rahu ja sõja vahel"] YouTube'is</ref>
 
[[2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] kandideeris ta [[Erakond Eestimaa Rohelised|Erakonna Eestimaa Rohelised]] nimekirjas ja sai 297 häält.<ref>http://ep2014.vvk.ee/mandates.html</ref> Ei kuulu ühtegi parteisse.
28. rida:
==Teosed==
* 2005 Dokumentaalfilm "Tõrjutud mälestused" ([[YLE]], [[Fantasiafilm]], [[Allfilm]], [[ETV]])
* "Tõrjutud mälestused", [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]] 2007, ISBN 9789985702789 (ilmunud eesti, soome, rootsi, vene, saksa ja inglise keeles)
* "Kaiken takana oli pelko. Kuinka Viro menetti historiansa ja kuinka se saadaan takaisin." (koostanud koos [[Sofi Oksanen]]iga), [[WSOY]], Helsingi [[2009]], ISBN 978-951-0-35111-6
* Kõige taga oli hirm (Sofi Oksanen, Imbi Paju) 2009, Soomes kirjastus WSOY ja [[EPL kirjastus]] 2010