Mazsalaca vasallilinnus: erinevus redaktsioonide vahel

Ilmselt just keskaegsete teadete puudumise tõttu siiani põhjalikeima [[Vana-Liivimaa]] keskaegsete linnuste uurija [[Armin Tuulse]] nimekirjas Väike-Salatsi linnust ei leidu, kuid mitmete kaudsete tõendite järgi on tänased Läti ajaloouurijad selle eksisteerimist siiski oletanud.<ref>[http://www.castle.lv/castles4/episkop.html#Mazsalaca, Rimša castle]</ref> Mingisuguse linnuse olemasolule viitab Mazsalaca saksakeelne nimi Salisburg, kus kohanimeliide "-burg" tähendab linnust või kindlustatud kohta.<ref name=maz>[http://www.mazsalaca.lv/lv/sadala/kulturvesturiskie-objekti/libiesu-pilskalns Lībiešu pilskalns, Mazsalaca piirkonna koduleht]</ref> Küsimuse lõplikuks selgitamiseks on vajalik korraldada arheoloogilisi väljakaevamisi.

On arvatud, et Mazsalaca keskaegne linnus võis olla kas kohalikelt [[liivlased|liivlastelt]] üle võetud [[Mazsalaca muinaslinnus|muinaslinnus]], paikneda varasema muinaslinnuse asemel või asuda hilisema [[Valtenbergi mõis]]a kohal. Paik jääb umbes 10 &nbsp;km allavoolu [[Asti järv]]es asuvast jõe lähtest ja asetseb u. 50 meetri kõrgusel ü. m.<ref>[http://balticmaps.eu/?lang=lv&centerx=561541&centery=6413683&zoom=1&layer=map&ls=c, Väike - Salatsi kaart]</ref>

Aadlimõis (Schloss Salisburg) asub jälle jõe paremal e. põhjakaldal ja lätlased nimetavad seda [[Valtenbergi mõis]]aks (Valtenberģu muiža).<ref>http://www.pilis.lv/a_pnm/view.php?id=92</ref> Baltisaksa teoloogi ja geograafi [[Anton Friedrich Büsching]]i väitel olevat enne [[Väike-SalatsisSalatsi mõis]]a kohal asunud linnus.<ref>http://books.google.ee/books?id=POtCAAAAcAAJ&pg=PA701&lpg=PA701&dq=Kirchspiel+Salisburg&source=bl&ots=pENQsQ77aP&sig=798W8950IN2vBwzRGyvjpasdnXI&hl=et&sa=X&ei=yCriUN_6LMrLsgad_oH4Bg&ved=0CDkQ6AEwAg#v=onepage&q=Kirchspiel%20Salisburg&f=false, lk. 701</ref> Läti ajaloolased paigutavad selle [[Riia peapiiskop]]ile kuuluvaks, ehkki see peaks asuma endistel ordumaadel.<ref>http://www.castle.lv/castles4/episkop-lat.html</ref> Arvatavasti pidid piirilepingus orduga algselt kõik [[Metsepole]] liivlased jääma peapiiskopile.<ref>Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud [[Richard Kleis]], toimetanud ja kommenteerinud [[Enn Tarvel]]. Tallinn: Eesti Raamat 1982, lk 75</ref>