Erinevus lehekülje "August Balder" redaktsioonide vahel

P
→‎top: link par (+ masintoim) using AWB
P (→‎top: link par (+ masintoim) using AWB)
'''August Balder''' [[Vabadusrist|VR II/3]] ([[25. oktoober]] [[1891]] [[Ridaküla]] lähedal Puusepa talus [[Kadrina kihelkond|Kadrina kihelkonna]] [[Undla vald (Kadrina kihelkond)|Undla vallas]] [[Virumaa]]l<ref name="klpr">[http://www.kaitseliit.ee/et/kolonel-balder120-naitus Kolonel August Balder 120]. Kaitseliidu pressiteade, 23. oktoober 2011.</ref> – [[26. september]] [[1973]] [[Tallinn]]) oli Eesti sõjaväelane ja [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] Peastaabi ülem ([[kolonel]]).
 
August Balder õppis [[Vanamõisa (Haljala)|Vanamõisa]] [[vallakool]]is, [[Rakvere]] linnakoolis ja seejärel [[Gustav Adolfi gümnaasium|Nikolai (Gustav Adolfi) gümnaasiumis]] Tallinnas.<ref name="klpr"/>
 
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal lõpetas [[Petrogradi 2. lipnikekool]]i 1915. aastal ja oli [[rood]]uülemana rindel, sai haavata.<ref name="klpr"/>
 
Eestis sai [[kapten]] August Balder 11. novembrist 1918 [[Kadrina]] ([[Undla vald (Kadrina kihelkond)|Undla]] ja [[VohjnaVohnja vald|Vohnja valla]]) kaitseliidu pealikuks ja oli ka Kadrina [[komandant|komandandiks]]. 1918. aasta lõpus Eesti vägede taganemislahingute ajal osales ta koos [[Nikolai Reek|Nikolai Reegi]] [[5. Jalaväepolk|5. Jalaväepolguga]] ja Kadrina kaitseliitlastega [[Rägavere lahing]]us.
 
[[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjas]] teenis [[1. Jalaväepolk|1. Jalaväepolgus]] ja kuulus ka 1919. aasta veebruaris vene [[sõjaväemäärustik]]e eesti keelde tõlkimise komisjoni, mille eesistuja oli kapten [[Voldemar Koch]] ja liikmed: leitnant [[Joosep Mühlbach|J. Mühlbach]], leitnant [[Hans Tuksam|H. Tuksam]] ja alamkapten [[Hermann Rossländer|H. Rossländer]]. Teenistuse eest Vabadussõjas vääristati A. Balderit [[Vabadusrist]]i II liigi 3. järgu ordeniga<ref name="klpr"/>
 
1. oktoobril [[1925]] asus [[major]] August Balder õppima [[Kõrgem Sõjakool|Kõrgemas Sõjakoolis]]. Tema lõputöö teema oli "Kaitseliidu ülesanded ja tähtsus riigikaitse seisukohalt".<ref name="klpr"/>
 
[[1927]]. aastast alates oli Balder Kaitseliidu teenistuses, sealhulgas aastail [[1928]]–[[1939]] oli Kaitseliidu Peastaabi õppe- ja spordiosakonna pealik. Selle kõrvalt oli ta aastail [[1934]]-[[1939]] [[Tallinna malev]]a [[Põhja malevkond|Põhja malevkonna]] pealik ja korduvalt ka [[Kaitseliidu ülem]]a ja Kaitseliidu Peastaabi ülema kohusetäitja.<ref name="klpr"/>
 
In november 1931 visiting in [[Łódź|Lodz]] (Poland)<ref>Portreit photo [in:] "Łódź w Ilustracji", 1 XI 1931, no. 44, p. 5 ([http://bcul.lib.uni.lodz.pl/Content/104/%C5%81%C3%B3d%C5%BA+w+ilustracji+1931+Nr+1+-+53.djvu]).</ref>.
 
[[1937]]. aastal ülendati August Balder koloneliks. Ta on avaldanud arvukalt artikleid ajakirjades [[Kaitse Kodu!]] ja [[Sõdur (ajakiri)|Sõdur]] ning koostanud mitmeid Kaitseliidu väljaõppealaseid trükiseid, muu hulgas raamatu "Pealik lahingus" ja kaasautorina näiteks ka "Merekaitseliitlase käsiraamatu".<ref name="klpr"/>
 
Aastail [[1939]]–[[1940]] oli [[1. Diviis]]i [[staabiülem]], veebruarist juunini 1940 aga Kaitseliidu Peastaabi ülem.<ref name="klpr"/>
 
Esimese Nõukogude okupatsiooni ajal arreteeriti Balder 1940. aasta juulis. Nõukogude võim mõistis talle kaheksa aastat vabaduskaotust, mille järel ta vabanes vangistusest. Aastail [[1961]]–[[1968]] töötas Balder [[Eesti Põllumajandusprojekt]]is [[maamõõtja]]na. Järgnevalt elas pensionärina Tallinnas, kus ta ka suri 26. septembril 1973.
 
August Balder on maetud [[Kadrina kalmistu]]le.<ref name="klpr"/>
 
== Teenetemärgid ==