Redaktsioon: 6. jaanuar 2018, kell 20:56 redigeeri Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 057 muudatust →‎Fonoloogia: nasaalne link par ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 25. veebruar 2018, kell 16:15 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
327. rida: Mõnd sõna võib tarvitada mitme sooga. * Näiteks ''balt'' loendatavate nähtuste klassis tähendab õuna, aga loendamatute nähtuste klassis õunapuud <ref name="AxDTI" />. Sama kehtib ka teiste viljapuude ja puuviljade kohta – vilju loendatakse, aga puid käsitletakse kogumina. * ''bayú'' loendatavate nähtuste klassis tähendab soolakamakat, aga loendamatute nähtuste klassis peensoola. 389. rida: ===== Liitkäänded ===== Liitkäände moodustamiseks liidetakse ühe peakäände lõpuga (/-e/, /-ar/ või /-um/) mõni kõrvalkäände tunnus ([[sufiks]] või [[infiks]]). Põhimõte sarnaneb [[eesti keel]]e [[kohakääne\|kohakäänete]]~~tele~~ omaga: * /-e/ on [[lokatiiv]]ne ('Kus?') * /-ar/ on [[terminatiiv]]ne ('Kuhu?') 490. rida: # [[konsekutiiv]]i (ehk <!-- ? -->vahetult järgnevat tegevust märkiva ajavormi) tüvi Sõnaraamatuis tarvitatav [[põhivorm]] on [[minevik]]u tüvi, mida kasutatakse ka [[käskiv kõneviis\|käskiva kõneviisi]] ja [[teonimi\|teonimena]]. [[Konsekutiiv]]i tüve roll sarnaneb [[mineviku kesksõna]]le omaga. Seda tarvitatakse ka [[lauselühend]]eis. <!-- [[grammatical conjunction\|coordination]] --> Tegusõna [[ühildumine\|ühildumisel]] on nii [[akusatiivne süntaks\|akusatiivse]] kui ka [[ergatiivne süntaks\|ergatiivse]] [[süntaks]]i jooni: * [[Sihiline tegusõna]] ühildub nii [[lause]] [[grammatiline alus\|alus]]e kui [[sihitis]]ega. * Seevastu [[sihitu tegusõna]]ga ühildub tema ainus [[laiend]] üheaegselt nii [[grammatiline alus\|alus]]e kui [[sihitis]]ena. 516. rida: Pööramisel leiab aset palju häälikumuutusi: [[grammatiline assimilatsioon\|assimilatsioon]], [[häälikukadu]] <!-- Inglise keeles [[deletion (linguistics)\|deletion]] --> ja [[rõhunihe]], mis on pea iga sõna puhul ainulaadsed (reeglipäratud). [[Sihilised tegusõnad\|Sihiliste tegusõnade]] pöördelised vormid viitavad ülalpool [[pronominaalprefiks]]itena kirjeldatud asesõnaliste eesliidete abil lisaks tegevuse [[grammatiline subjekt\|subjektile]] ka [[grammatiline objekt\|objektile]] ehk otsesihitisele ühildudes kummagagi isikus, arvus ja soos. Igal tegusõnal on eitava kõne vormid. Paljudest sihitutest tegusõnadest saab tuletada sihilisi. Burušaski keele tegusõna [[käändelised vormid]] on mineviku ja oleviku [[absolutiiv]]id, [[mineviku kesksõna]] ja kaks [[tegevusnime]]. Nad võivad väljendada kõiki kategooriaid, mida pöördelised vormidki, välja arvatud aega ja kõneviisi. Käändelisi vorme kasutatakse koos [[abitegusõna]]dega ja [[perifrastilised vormid\|perifrastiliste vormidega]]. 532. rida: \| 2a/b \|\| d- [[intransitiivne]] / n- [[absolutiivne]] prefiks \|- \| 3 \|\| '''[[Pronominaalprefiks]]id''': [[intransitiivne tegusõna\|intransitiivse tegusõna]] alus või [[transitiivne tegusõna\|intransitiivse tegusõna]] sihitis \|- \| 4 \|\| s- [[transitiivne]] prefiks 540. rida: \| 6 \|\| ''-ya-'' mitmuse tunnus <!--Inglise keeles Plural sufiks ''-ya-'' on the verb stem--> \|- \| 7 \|\| <!--Present stem mark --> ''-č-'' (või ''š'', ''ts''..) [[olevik]], [[Tulevik (keeleteadus)\|tulevik]], [[imperfekt]] \|- \| 8a/b \|\| ''-a-'' ainsuse 1. isiku aluse '''[[isikulõpp]]''' või tähenduseta [[sidevokaal]]

Burušaski keel: erinevus redaktsioonide vahel