Sulfiidid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud 89 baiti ,  4 aasta eest
P
resümee puudub
PResümee puudub
PResümee puudub
 
[[File:Sulfidion.svg|thumb|300px|Sulfiidioon]]
Sulfiid on väävli ja keemilise elemendi ühend (nt Na<sub>2</sub>S ja P<sub>2</sub>S<sub>5</sub>) või orgaaniline lineaarse ehitusega või tsükliline ühend, mille üldvalem on RSR′, kus R ja R′ on orgaanilised radikaalid.<ref>Kaevats Ü, Eesti entsüklopeedia, Eesti Entsüklopeediakirjastus, http://entsyklopeedia.ee/artikkel/sulfiid, '''1998''', (vaadatud 16.10.17).</ref> Sulfiidioon on väävli [[anioon]] (S<sup>2−</sup>), mis on saadud [[prooton]]ite eemaldamisega divesiniksulfiidist. [[Väävel]] on pehmem [[Lewisi_happed_ja_alused|Lewise alus]] ja vähem elektronegatiivsem kui [[hapnik]], selle tõttu on tal suurem amplituud oksüdatsiooniastmeid ja suurem [[afiinsus]] parempoolsete pehmemate [[d-metallid]]e suhtes <ref name="Luts">Atkins P W, Overton T, Rourke, Jonathan, Weller, M ja Armstrong, F A, ''Shriver & Atkins' inorganic chemistry'', '''2010''', ''Oxford : Oxford University Press''.</ref>. Sulfiidioon ei panusta [[sool]]adesse ühegi värviga ning sulfiidiooni [[hüdratatsioonienergia]] on madal, mis ei kompenseeri selle [[võreentalpia]]t, selle tõttu on sulfiidid vees vähelahustuvad ühendid <ref name="Luts">Atkins P W, Overton T, Rourke, Jonathan, Weller, M ja Armstrong, F A, ''Shriver & Atkins' inorganic chemistry'', '''2010''', ''Oxford : Oxford University Press''.</ref>. Väävli üks omadus on moodustada polüsulfiide (sidudes sulfiidioon), kus väävel käitub kelaatse ligandina d-metalliioonide suhtes <ref name="Luts">Atkins P W, Overton T, Rourke, Jonathan, Weller, M ja Armstrong, F A, ''Shriver & Atkins' inorganic chemistry'', '''2010''', ''Oxford : Oxford University Press''.</ref>. Sulfiide jaotatakse monosulfiidideks, disulfiidideks ja sulfiidkompleksideks <ref name="Luts">Atkins P W, Overton T, Rourke, Jonathan, Weller, M ja Armstrong, F. A., ''Shriver & Atkins' inorganic chemistry'', '''2010''', ''Oxford : Oxford University Press''.</ref>.
 
== Monosulfiidid – struktuur ja omadused ==
'''Divesiniksulfiid (H<sub>2</sub>S)'''
 
[[File:Hydrogen-sulfide-3D-balls.png|thumb|130px|Vesiniksulfiidi struktuur]] Omadustelt on tegu [[gaas|gaasilise]] ühendiga (õhust raskem), mis on värvitu ja iseloomuliku mädamunalõhnaga. [[Divesiniksulfiid]] on mürgine aine, mille LD on 800 ppm, kui seda 5 minuti jooksul sisse hingata,. samutiSamuti on see ühend korrosiivne ja tuleohtlik <ref name=IDLH>
The National Institute for Occupational Safety and Health, https://www.cdc.gov/niosh/idlh/7783064.html, '''1994''', (vaadatud 16.10.17)</ref><ref> National Pollutant Invetory, http://www.npi.gov.au/resource/hydrogen-sulfide, (vaadatud 16.10.17)</ref> H<sub>2</sub>S on vees nõrgalt happeline, mille p''K''<sub>a</sub> = 7, andes seal HS<sup>-</sup> iooni <ref>''"Evans pKa table"'', http://evans.rc.fas.harvard.edu/pdf/evans_pKa_table.pdf,
'''2005''', Harvard university, (vaadatud 16.10.17)</ref>.
Looduses tekib seda ainet kohtades kus on vähe hapnikku. Näiteks tekib divesiniksulfiidi soodes hapnikuvaeses keskkonnas [[mikroorganism]]ide lagunemise tagajärjel, samuti võib seda tekkida kanalisatsioonides.
Reageerib hapnikuga moodustades [[vääveldioksiid]]i, käitub reaktsioonides enamasti [[redutseerija]]na, eriti [[alus]]elises keskkonnas.
Kõrgetel temperatuuridel [[katalüsaator]]i juuresolekul reageerib vääveldioksiidiga moodustades elemendilise väävli ja vee. Antud reaktsiooni kasutatakse tööstuses divesiniksulfiidi sidumiseks. [[Metall]]idega reageerides moodustab vastavaid sulfiidsooli.
 
Kõrgel rõhul (üle 90 GPa) divesiniksulfiid muutub elektrijuhiks. Madalatel temperatuuridel ja kõrgetel rõhkudel ta muutub [[Ülijuhtivus|ülijuhi]]ks.<ref>Drozdov A., Eremets M. I., Troyan I. A., ''"Conventional superconductivity at 190 K at high pressures"'', '''2014''' 2014 </ref>
 
'''Metallimonosulfiidid'''
 
[[File:Nickel-arsenide-3D-unit-cell.png|thumb|150px|Nikkel-arseniidne struktuur]]
Saavad moodustuda 3d metallidest näiteks Ti, V, Fe, Co, Ni, kus on iseloomulik [[nikkel]]-arseniidne struktuur, mis tekib, kui on tugev metall-metallside ja sellistel ühenditel on heksagonaalne süsteem. Keskel on As aatom, mille küljes on 6 nikli aatomit. Metallimonosulfiidid on vees vähelahustuvad või lahustumatud ühendid. Väga erinevate värvidega (tuleneb metallide omadustest), enamasti tumedamad toonid, kuid on ka heledamaid (näiteks: CdS, mis on kollane). Vahel käsitletakse neid kui soolasid, üleminekumetalli ja sulfiidiooni vaheline side on [[Kovalentne_side|kovalentne]], mis annab ühenditele [[Pooljuht|pooljuhi]] omadused. Tänu sellele saab neid kasutada värvipigmentidena, [[päikesepaneel]]ides ja katalüsaatoritena. <ref>Harbhajan S, ''Mycoremediation: Fungal Bioremediation'', '''2006'''</ref>
 
Näiteks: vasksulfiid, raud(II)sulfiid, vanaadiumsulfiid jne.
== Disulfiidid – struktuur ja omadused ==
 
Nende ühendite korral on tegemist üsna tugeva disulfiidse S–S sidemega. Kui monosulfiidis on väävli aatomil formaalne laeng −2, siis disulfiidi korral on see −1, mis sarnaneb [[kloor]]i<nowiki/>aatomiga ning moodustab sarnaselt teise sama aatomiga kovalentse sideme. <ref name="Luts">Atkins P W, Overton T, Rourke, Jonathan, Weller, M ja Armstrong, F A, ''Shriver & Atkins' inorganic chemistry'', '''2010''', ''Oxford : Oxford University Press''.</ref> Disulfiidid jagunevad orgaanilisteks ja anorgaanilisteks.
 
'''Orgaanilised disulfiidid''' on moodustunud kui mõlema või ühe väävli iooni küljes on mingi orgaaniline ühend näiteks fenüülrühm. Kui mõlema disulfiidse sidemega väävli aatomi küljes on sama asendusrühm, siis on tegu sümmeetrilise disulfiidiga, kuid kui erinev, siis on tegu asümmeetrilisega <ref name=Sevier>Sevier C S, Kaiser C A, ''Formation and transfer of disulphide bonds in living cells'', ''Nat. Rev. Mol. Cell Biol.'', '''2002''', 3-11, 836-847.</ref>. Disulfiidne side laguneb polaarsete reagentide abil ning selle tõttu on võimalik saada erinevaid monosulfiide. Niimoodi laguneb näiteks [[tsüstiin]] ning tekib kaks tsüsteiini molekuli, mis on üks 20 põhilisest [[Aminohapped|aminohappest]]. <ref>Cremlyn R J, ''An Introduction to Organosulfur Chemistry'', '''1996''' John Wiley and Sons: Chichester.</ref>
 
Orgaanilisi disulfiide leidub valkudes, bakterites ja eukarüootsetes rakkudes.
== Sulfiidkompleksid – struktuur ja omadused ==
 
Sulfiidkompleksid on enamasti moodustunud 4d ja 5d metallidest. Madalamate vabade 3d orbitaalide tõttu saab väävli aatom käituda π-sideme aktseptorina, mistõttu eelistavad väheoksüdeerivad metallitsentrid väävlit. Sulfiidkomplekse saab moodustada aluselises keskkonnas oksiididest disvesiniksulfiidi abil. <ref name="Luts">Atkins P W, Overton T, Rourke, Jonathan, Weller, M ja Armstrong, F A, ''Shriver & Atkins' inorganic chemistry'', '''2010''', ''Oxford : Oxford University Press''.</ref>
 
Näiteks molübdeen oksiidi ja divesiniksulfiidi reaktsioonil tekib MoS<sub>4</sub><sup>2−</sup> ioon
== Sulfiidide saamine ==
 
Sulfiide saab erinevate moodustega <ref name="Luts">Atkins P W, Overton T, Rourke, Jonathan, Weller, M ja Armstrong, F A, ''Shriver & Atkins' inorganic chemistry'', '''2010''', ''Oxford : Oxford University Press''.</ref>:
 
1. Lihtainete kombineerimisel:
* 2008. aastal kasutati Jaapanis enesetappu tegemisel divesiniksulfiidi, mida valmistati käepärastest vahenditest kodus <ref>{{Cite journal|url=https://www.wired.com/threatlevel/2009/03/japanese-deterg/|title=Dangerous Japanese ‘Detergent Suicide’ Technique Creeps Into U.S|newspaper=|work=Wired.com}}, vaadatud 15.10.2017</ref>. Selle ärahoidmiseks loodi ka spetsiaalne abitelefon, kuhu hädas olevad inimesed helistada said .<ref>{{cite news|last=Namiki |first=Noriko |url=http://abcnews.go.com/Health/story?id=4908320&page=1 |title=Terrible Twist in Japan Suicide Spates - ABC News, |accessdate=15.10.2017}}</ref>.
 
* Sama gaasi kasutas I Maailmasõjamaailmasõja ajal ka Suurbritannia armee. Tegemist pole küll efektiivse sõjagaasiga, kuid selle lihtsuse ja suurte koguste kättesaadavuse tõttu kasutati seda kahel korral <ref>Foulkes C H, ''Gas! The story of the special brigade'', '''2001'''</ref>.
 
* Paljud metallimaagid on sulfiidid (näiteks: hõbesulfiid, ränisulfiid, molübdeensulfiid, nikkelsulfiid) <ref>Vaughan D J, Craig J R, “''Mineral chemistry of metal sulfides" Cambridge University Press'', '''1978''', Cambridge</ref>.
 
== Viited ==
{{viited}}
 
== Vaata ka ==
*[[Sulfaadid]]
 
== Viited ==
{{viited}}
 
[[Kategooria:Soolad]]
136 858

muudatust