Sulfiidid: erinevus redaktsioonide vahel

Sulfiid on väävli ja keemilise elemendi ühend (nt Na₂S ja P₂S₅) või orgaaniline lineaarse ehitusega või tsükliline ühend, mille üldvalem on RSR′, kus R ja R′ on orgaanilised radikaalid.<ref>Kaevats Ü, Eesti entsüklopeedia, Eesti Entsüklopeediakirjastus, http://entsyklopeedia.ee/artikkel/sulfiid, '''1998''', (vaadatud 16.10.17).</ref> Sulfiidioon on väävli [[anioon]] (S²⁻), mis on saadud [[prooton]]ite eemaldamisega divesiniksulfiidist. [[Väävel]] on pehmem [[Lewisi_happed_ja_alused|Lewise alus]] ja vähem elektronegatiivsem kui [[hapnik]], selle tõttu on tal suurem amplituud oksüdatsiooniastmeid ja suurem [[afiinsus]] parempoolsete pehmemate [[d-metallid]]e suhtes <ref name="Luts">Atkins P W, Overton T, Rourke, Jonathan, Weller, M ja Armstrong, F A, ''Shriver & Atkins' inorganic chemistry'', '''2010''', ''Oxford : Oxford University Press''.</ref>. Sulfiidioon ei panusta [[sool]]adesse ühegi värviga ning sulfiidiooni [[hüdratatsioonienergia]] on madal, mis ei kompenseeri selle [[võreentalpia]]t, selle tõttu on sulfiidid vees vähelahustuvad ühendid <ref name="Luts">Atkins P W, Overton T, Rourke, Jonathan, Weller, M ja Armstrong, F A, ''Shriver & Atkins' inorganic chemistry'', '''2010''', ''Oxford : Oxford University Press''.</ref>. Väävli üks omadus on moodustada polüsulfiide (sidudes sulfiidioon), kus väävel käitub kelaatse ligandina d-metalliioonide suhtes <ref name="Luts">Atkins P W, Overton T, Rourke, Jonathan, Weller, M ja Armstrong, F A, ''Shriver & Atkins' inorganic chemistry'', '''2010''', ''Oxford : Oxford University Press''.</ref>. Sulfiide jaotatakse monosulfiidideks, disulfiidideks ja sulfiidkompleksideks <ref name="Luts">Atkins P W, Overton T, Rourke, Jonathan, Weller, M ja Armstrong, F. A., ''Shriver & Atkins' inorganic chemistry'', '''2010''', ''Oxford : Oxford University Press''.</ref>.

[[File:Hydrogen-sulfide-3D-balls.png|thumb|130px|Vesiniksulfiidi struktuur]] Omadustelt on tegu [[gaas|gaasilise]] ühendiga (õhust raskem), mis on värvitu ja iseloomuliku mädamunalõhnaga. [[Divesiniksulfiid]] on mürgine aine, mille LD on 800 ppm, kui seda 5 minuti jooksul sisse hingata,. samutiSamuti on see ühend korrosiivne ja tuleohtlik <ref name=IDLH>

The National Institute for Occupational Safety and Health, https://www.cdc.gov/niosh/idlh/7783064.html, '''1994''', (vaadatud 16.10.17)</ref><ref> National Pollutant Invetory, http://www.npi.gov.au/resource/hydrogen-sulfide, (vaadatud 16.10.17)</ref> H₂S on vees nõrgalt happeline, mille p''K''_a = 7, andes seal HS^- iooni <ref>''"Evans pKa table"'', http://evans.rc.fas.harvard.edu/pdf/evans_pKa_table.pdf,

'''2005''', Harvard university, (vaadatud 16.10.17)</ref>.

Kõrgel rõhul (üle 90 GPa) divesiniksulfiid muutub elektrijuhiks. Madalatel temperatuuridel ja kõrgetel rõhkudel ta muutub [[Ülijuhtivus|ülijuhi]]ks.<ref>Drozdov A., Eremets M. I., Troyan I. A., ''"Conventional superconductivity at 190 K at high pressures"'', '''2014''' 2014 </ref>

Saavad moodustuda 3d metallidest näiteks Ti, V, Fe, Co, Ni, kus on iseloomulik [[nikkel]]-arseniidne struktuur, mis tekib, kui on tugev metall-metallside ja sellistel ühenditel on heksagonaalne süsteem. Keskel on As aatom, mille küljes on 6 nikli aatomit. Metallimonosulfiidid on vees vähelahustuvad või lahustumatud ühendid. Väga erinevate värvidega (tuleneb metallide omadustest), enamasti tumedamad toonid, kuid on ka heledamaid (näiteks: CdS, mis on kollane). Vahel käsitletakse neid kui soolasid, üleminekumetalli ja sulfiidiooni vaheline side on [[Kovalentne_side|kovalentne]], mis annab ühenditele [[Pooljuht|pooljuhi]] omadused. Tänu sellele saab neid kasutada värvipigmentidena, [[päikesepaneel]]ides ja katalüsaatoritena. <ref>Harbhajan S, ''Mycoremediation: Fungal Bioremediation'', '''2006'''</ref>

Nende ühendite korral on tegemist üsna tugeva disulfiidse S–S sidemega. Kui monosulfiidis on väävli aatomil formaalne laeng −2, siis disulfiidi korral on see −1, mis sarnaneb [[kloor]]i<nowiki/>aatomiga ning moodustab sarnaselt teise sama aatomiga kovalentse sideme. <ref name="Luts">Atkins P W, Overton T, Rourke, Jonathan, Weller, M ja Armstrong, F A, ''Shriver & Atkins' inorganic chemistry'', '''2010''', ''Oxford : Oxford University Press''.</ref> Disulfiidid jagunevad orgaanilisteks ja anorgaanilisteks.

'''Orgaanilised disulfiidid''' on moodustunud kui mõlema või ühe väävli iooni küljes on mingi orgaaniline ühend näiteks fenüülrühm. Kui mõlema disulfiidse sidemega väävli aatomi küljes on sama asendusrühm, siis on tegu sümmeetrilise disulfiidiga, kuid kui erinev, siis on tegu asümmeetrilisega <ref name=Sevier>Sevier C S, Kaiser C A, ''Formation and transfer of disulphide bonds in living cells'', ''Nat. Rev. Mol. Cell Biol.'', '''2002''', 3-11, 836-847.</ref>. Disulfiidne side laguneb polaarsete reagentide abil ning selle tõttu on võimalik saada erinevaid monosulfiide. Niimoodi laguneb näiteks [[tsüstiin]] ning tekib kaks tsüsteiini molekuli, mis on üks 20 põhilisest [[Aminohapped|aminohappest]]. <ref>Cremlyn R J, ''An Introduction to Organosulfur Chemistry'', '''1996''' John Wiley and Sons: Chichester.</ref>

Sulfiidkompleksid on enamasti moodustunud 4d ja 5d metallidest. Madalamate vabade 3d orbitaalide tõttu saab väävli aatom käituda π-sideme aktseptorina, mistõttu eelistavad väheoksüdeerivad metallitsentrid väävlit. Sulfiidkomplekse saab moodustada aluselises keskkonnas oksiididest disvesiniksulfiidi abil. <ref name="Luts">Atkins P W, Overton T, Rourke, Jonathan, Weller, M ja Armstrong, F A, ''Shriver & Atkins' inorganic chemistry'', '''2010''', ''Oxford : Oxford University Press''.</ref>

Sulfiide saab erinevate moodustega <ref name="Luts">Atkins P W, Overton T, Rourke, Jonathan, Weller, M ja Armstrong, F A, ''Shriver & Atkins' inorganic chemistry'', '''2010''', ''Oxford : Oxford University Press''.</ref>:

* Sama gaasi kasutas I Maailmasõjamaailmasõja ajal ka Suurbritannia armee. Tegemist pole küll efektiivse sõjagaasiga, kuid selle lihtsuse ja suurte koguste kättesaadavuse tõttu kasutati seda kahel korral <ref>Foulkes C H, ''Gas! The story of the special brigade'', '''2001'''</ref>.

* Paljud metallimaagid on sulfiidid (näiteks: hõbesulfiid, ränisulfiid, molübdeensulfiid, nikkelsulfiid) <ref>Vaughan D J, Craig J R, “''Mineral chemistry of metal sulfides" Cambridge University Press'', '''1978''', Cambridge</ref>.