Redaktsioon: 18. jaanuar 2007, kell 23:18 redigeeri Ats (arutelu \| kaastöö) 2004 muudatust →‎Katseliselt tõestatud juhtumid ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 19. jaanuar 2007, kell 10:57 redigeeri eemalda 195.80.96.209 (arutelu) Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{originaalne}} '''Meelteväliseks tajuks''' nimetatakse [[parapsühholoogia]]s (väidetavat) võimet vastu võtta [[informatsioon]]i mingil muul viisil lisaks viiele tavapärasele [[meel]]ele (kuulmine, nägemine, haistmine, maitsmine, kompimine). Meeltevälise tajuga seostatakse näiteks selgeltnägemist ja [[telepaatia]]t. ~~Teaduslike~~Mõistet ~~eksperimentidega~~populariseeris eiüks ~~ole~~parapsühholoogia ~~meeltevälise~~pioneere ~~tajuvõime~~[[Joseph ~~olemasolu~~Banks ~~üheselt~~Rhine]], ~~tuvastatud~~kes uuris meeltevälist taju Duke'i ülikoolis 1920.-30. aastatel. Teaduslike eksperimentidega ei ole meeltevälise tajuvõime olemasolu üheselt tuvastatud, kuigi meeltevälise taju kohta on olemas hulgaliselt ankedotaalseid tõendeid. Üks levinum meeltevälise taju katselise uurimise meetode on see, kus üks katseisik vaatleb suvalises järjekorras erinevate sümbolitega kaarte (nn [[Zeneri kaardid]]) ja teine püüab meeltevälise taju abil teel kindlaks teha, mis kaarti parasjagu vaadatakse. Nii selliste kui teiste eksperimentide käigus on saadud tulemusi, kus kokkulangevus ületab statistiliselt olulisel määral tõenäosusliku kokkulangevuse. Üheks võimalikuks meeltevälise taju seletuseks on, et tegu on võimega tajuda madala sagedusega [[elektromagnetlaine]]id.▼ J.B.Rhine viis läbi korduvaid katseid erinevate isikutega, kes said Zeneri kaartidega tulemusi, mis kuni kaks korda ületasid juhuslikkust. Martin Gardner on aga väitnud, et üks või mitu Rhine'i assistenti olid petturid. ~~== Katseliselt tõestatud juhtumid ==~~ [[1935]]. aasta kevadel uurisid [[Riia]]s Ferdinand von Neureiter, Hans Bender ja teised teadlased [[Ilga Kirps]]i, kellega tehtud 42 katset tuvastid tema selgeltnägemise võime piirid. /Allikas: ''Wissen um fremdes Wisswn, auf unbekantem Wegw erworben''. Ferdinand von Neureiter, Riga, den 13 Juli 1935. Kirjastus: Leopold Klotz Verlag Gotha. Kolm osa, 56 lk. On katsete tingimuste, läbiviimise ja tulemuste [[protokoll]]. Sisaldab 9 ..., 2 kirjaproovi ja 2 tabelit./ 1934.-37. aastal uurisid Riias mitmed Läti ja Saksa teadlased läti talutüdruku [[Ilga Kirps]]i meeltevälise taju võimeid. Väidetavalt suutis ta reprodutseerida teksti, mida kõrvalruumis mõttes lugesid teised katsed osalenud isikud, kõige sagedamini tema ema. Hilisemad uurijad on oletanud, et Ilga puhul polnud siiski tegu meeltevälise tajuga vaid ülinõrkade helisignaalide vastu võtmisega. Skeptikute sõnul on nende katsete puhul, kus ilmnevad meeltevälise taju olemasolu kinnitavad tulemused, tegemist kas vigase katsemetoodika või pettusega. Seda seisukohta illustreerib ingliskeelses kirjanduses levinud akronüümi ESP (''extra-sensory perception'', meelteväline taju) alternatiivne humoorikas seletus ''error some place'' (kusagil on viga). Skeptikud väidavad, et nt [[James Randi]] eksperimentides ei ole ükski väidetav meeltevälise tajuga isik oma võimeid tõestada suutnud. Meeltevälise taju olemasolu pooldajad viitavad asjaolule, et psühholoogia jt vaimuteaduste alased eksperimendid ei ole üldiselt 100% korratavad. Samuti väidavad nad, et meelteväline taju ilmneb tihti ekstreemsetes olukordades, mida on keeruline või võimatu eksperimentaalselt taasluua. ▲Üheks võimalikuks meeltevälise taju seletuseks on, et tegu on võimega tajuda madala sagedusega [[elektromagnetlaine]]id. == Vaata ka == [[Silva ~~meelekontroll~~meetod]] {{pooleli}}

Meelteväline taju: erinevus redaktsioonide vahel