Arukask: erinevus redaktsioonide vahel

'''Arukask''' (''Betula pendula'') on [[kaselised|kaseliste]] sugukonda [[kask|kase]] perekonda kuuluv [[püsik|mitmeaastane]] [[heitlehisus|heitlehine]] [[lehtpuu]]liik.

Arukase levinud rahvapärased nimetused on '''arukõiv''', '''raudkask''' ja '''õmmik'''.

Arukask on [[püsik|mitmeaastane]] [[ühekojaline taim|ühekojaline]] [[heitlehisus|heitlehine]] [[lehtpuu]]. Tal on valge [[tüvi]] ja pikad rippuvad [[oks]]ad. [[Võrse]]d on paljad, punakaspruunid ja on kaetud vahatäpikestega, mis eristavad teda [[sookask|sookasest]]. Arukasel on [[kolmnurkne leht|kolmnurksed]], [[rombjas leht|rombjad]] või [[munajas leht|munajad]], harilikult pikalt [[terav lehetipp|teritunud tipuga]] ja [[kiilja alusega leht|laikiilja alusega]] [[saagjas leheserv|teravsaagja servaga]] [[roots]]ulised [[lihtleht|lihtlehed]]. Heleroheliste lehtede pikkus on 4–7 ja laius 2,5–4,5  cm. [[võrse|Pikkvõrsetele]] kinnituvad arukase lehed [[vahelduv leheseis|vahelduvalt]], [[võrse|lühivõrsetele]] kimpudena. Lehed on nahkjad, pealt läikivad, noorelt kleepuvad.

Arukase [[emasõis|emas]]- ja [[isasõis|isasõied]] on koondunud silinderjateks [[urb]]adeks. [[emasurb|Emasurvad]] on püstised, 2–3  cm pikkused, moodustuvad kevadel enne lehtede puhkemist. Noored emasurvad on rohelised, suve lõpus muutuvad nad kollakaspruuniks. [[isasurb|Isasurvad]] on rippuvad, 5–8  cm pikad ja tekivad juba sügisel. Arukask õitseb mais. Ta on [[tuultolmleja]].

Eesti kõrgeim arukask (36,0 m, diameeter 64 &nbsp;cm) kasvab Järvseljal <ref>[http://www.maaleht.ee/news/loodus/loodusuudised/jarvseljal-leiti-eesti-korgeimad-puud.d?id=64848700 Järvseljal leiti Eesti kõrgeimad puud, Maaleht, 21.08.2012]</ref>.

Arukask on levinud peaaegu kogu [[Euroopa]]s (Euroopa lõunaosas ainult mägedes) ja [[Aasia]] edelaosas. Idas ulatub leviala [[Siber]]i lääneosani.

Tavaliselt kasvab arukask puurindes [[puisniit]]udel, [[segamets|sega]]- ja [[lehtmets]]ades, peaaegu kõikides kooslustes. Arukask on külmakindel ja [[mullaviljakus]]e suhtes vähenõudlik. Ta eelistab kergemaid [[liivsavimuld|liivsavi]]- või [[saviliivmuld]]i, väga kuivadel muldadel (näiteks [[nõmmemets]]ades) kiratseb [[põõsas|põõsana]]. Arukask on väga valgusenõudlik. [[Raiesmik|Raiesmikel]]el ja [[põlendik|põlendikes]]es kasvab ta kiiresti, kuid varjus hukkub peagi, mistõttu viljakal pinnasel vahetub sageli [[kuusk|kuusega]].

[[Puit]] on tugev, elastne ja hästi [[poleerimapoleerimine|poleeritav]]. Seetõttu kasutatakse seda [[spoon]]i-, [[vineer]]i-, [[mööblitööstus|mööbli]]- ja [[suusad|suusatööstuses]]. Eriti kaunist [[mööbel|mööblit]] ja [[intarsia]]t saab teha [[maarjakask|maarjakasest]], mis on üks arukase vorm, mille puit võib esineda punastes, lillades, roosades, kollastes ja valgetes peenemustrilistes toonides. Puidust toodetakse ka [[tselluloos]]i, [[puidusüsi|sütt]], [[äädikhape]]t, [[tõrv]]a, [[atsetoon]]i. [[Tökat]]it (kasetõrva) on kasutatud ka ravimina nahahaiguste korral.

[[Puukoor|Koort]] kasutatakse [[nahaparkimine|nahaparkimisel]].

[[Kasetoht|Tohust]], mis on koore pindmine õhuke valge kiht, saab punuda kauneid korve, karpe, ehteid, kuid valmistada ka määrdeõlisid.

Mahl on [[suhkrud|suhkru]]- ja [[vitamiin]]irikas.

[[Haljastus]]es kasutatakse lisaks harilikule mitmeid dekoratiivseid vorme.

Lehti kasutatakse uriinierituse soodustamiseks, tõrva [[nahahaigused|nahahaiguste]] ja [[sügelised|sügeliste]] raviks.

Arukase lehti söövad [[kasekedrik]]u [[röövik]]ud ja [[metskits|kitsed]], mitmed linnud toituvad kase seemneist. Juurtel tekib [[mükoriisa]], näiteks [[kaseriisikas|kaseriisikaga]].